Eesti ettevõtjate kindlustunne ja tööstuse mahukasv viitavad sellele, et mustade stsenaariumite asemel nähakse pigem kasvuvõimalusi. Selles keskkonnas kujutab riski alainvesteerimine ning tagasihoidlik arendustegevus, sest globaalne konkurents paigal ei seisa. Tuleviku kasv on seega üha rohkem uute tehnoloogiate, innovatsiooni ning majanduse digitaliseerimise päralt, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.
Kiire majanduskasvu tempo hoidmiseks tuleks senisest enam investeerida rahvusvahelisse konkurentsivõimesse, et majanduse lisandväärtus saaks läheneda euroala keskmisele. Kui kulude kasv ei pea tuludega sammu, kahaneb võimekus investeerida ka uude kasvu. Tagasihoidlikud investeeringud võivad keskpikas perspektiivis viia majanduskasvu järkjärgulise stagneerumiseni.
Tasakaaluka Eesti majanduse jaoks oleks kõige mustemaks stsenaariumiks ekspordipartnereid mõjutava globaalse kaubanduse hangumine. Eesti eksport on seotud valdavalt euroala ja Põhjamaade majandustega, mille kasvuväljavaade on hoolimata tänavu kolmanda kvartali mõõdukamast kasvutempost jätkuvalt hea. Mõningaid märke kasvutempo aeglustumisest võib siiski välja lugeda euroala riikide ekspordi näol. Ka finantsturgude liigne volatiilsus võib potentsiaalselt ohustada majanduste kindlustunnet ning investeerimisjulgust. Tuleb loota, et ka Brexit leiab võimalikult soodsa lahenduse ega jäta liiga suurt jälge.
Arvestades ekspordi kõrget osakaalu oleks globaalse kaubanduse järsu aeglustumise korral mõjutatud Euroala ja Eesti kõik harud. Siiski tasandab tugev sisenõudlus täna mõnevõrra tagasihoidlikumat ekspordi panust. Siseturust rohkem sõltuvatel sektoritel nagu ehitusmaterjalid või teenused on mõnes mõttes rohkem reageerimisaega kui näiteks elektroonika või masinatööstuse harul. Eesti välisnõudluse osas on määrava tähtsusega kolme suurima kaubanduspartneri – Soome, Rootsi ja Saksamaa – käekäik, hõlmates 40% Eesti otseekspordist.
Tavatarbijat mõjutab aga kõige rohkem tööturu seis ning küsimus, kas jätkub piisavalt atraktiivseid töökohti. Sissetulekute kasv on pikaajaliselt seotud ka tootlikkuse kasvuga. Mida paremini läheb ettevõtluse ekspordituludega, seda rohkem uut raha pöörleb ka meie väikeses avatud majanduses.
Eesti madal tööpuuduse määr ja euroala keskmisest kiirem palgakasv on seotud ettevõtete hea käekäiguga. Tugev ettevõte suudab konkureerida ühisturul ka tööjõu pärast. Näiteks Saksamaal on tööpuuduse määr langenud kriisieelselt üheksalt protsendilt viiele, mistõttu napib kvalifitseeritud tööjõudu. Eksport on Saksamaa majanduse vundamendiks sarnaselt Eestile. Ettevõtete edu ja tarbijate edu vahele võib pikaajaliselt tõmmata võrdusmärgi.
