Rahvusvahelise Valuutafond (IMF) hindas äsja lõppenud iga-aastase Eesti majanduspoliitikat hindava visiidi käigus Eesti majanduse lähiaastate kasvuvõimeks kuni 3 protsenti aastas, mis on veidi madalam Eesti Panga senisest hinnangust. Eesti Pank nõustub IMF-ga, et lähiaastatel on eelarvepoliitikas oluline kinni pidada struktuurse tasakaalu nõudest.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastane Eesti majanduspoliitikat hindav visiit keskendus tänavu Eesti majanduse kasvuvõimele. IMF-i hinnangul on Eesti majanduse kasvuvõime lähiaastatel suurusjärgus kuni 3 protsenti aastas ja see hinnang eeldab mitmete kasvu toetavate reformide elluviimist.
Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on keskpanga senised analüüsid näidanud, et Eestile on jõukohane pikaajaline majanduskasv 3-4% aastas. „Majanduse kasvutempo on võrreldes eelmise kümnendiga oluliselt madalam ning sellega peaksid arvestama oma tegevuse planeerimisel nii ettevõtted, poliitikud kui ka majapidamised. IMF-i senisest madalam hinnang kuni 3% aastas näitab, et me vajame Eestis arutelu kasvu toetavate reformide üle.“
Viimastel aastatel on Eesti majanduskasvule kõige enam kaasa aidanud eratarbimine, mille taga on olnud madal inflatsioon ja kiire palgatõus. „Nii hõive kui ka keskmine palk on kerkinud kiiremini, kui ettevõtete tootmismahu kasvu põhjal võinuks oodata. Viimased 1,5 aastat on ettevõtete kasumid vähenenud ja see võib ohustada ettevõtete võimet investeerida ja laduda vundamenti majanduskasvule,“ märkis Müller.
Müller tõstis positiivsena esile, et hoolimata nõrgast välisnõudlusest ja Eesti kiirest palgatõusust on Eesti ettevõtted suutnud püsida konkurentsivõimelised. „Eesti ettevõtete hinnaväline konkurentsivõime on paranenud, mis näitab, et Eesti eelis tootjana ei seisne vaid odavas tööjõus.“
Riigieelarve osas toonitas Müller eelarve tasakaalu viimise olulisust. „IMF hindas, et lähiaastatel on oluline struktuurses tasakaalus riigieelarve. Keskpanga majandusprognoosi arvestades on tasakaalus riigieelarve võimalik ja ka vajalik. Vajalik on tasakaalus eelarve seetõttu, et see on parim hoob valitsuse tööriistakastis, millega anda kindlust siin tegutsevatele ettevõtetele. Heitlikkust on väikeses ja väga avatud majandusega Eestis niigi piisavalt.“
Esmaspäeval lõppes poolteist nädalat kestnud IMFi iga-aastane visiit, mille käigus IMF hindas Eesti majanduspoliitikat.
