Tänasel kinnisvaraturul on pakkumisel tuhandeid uusi ja vanu kortereid, mil ostja puudumise tõttu on potentsiaal üürituru pakkumise poolele jõuda. Pakkumiste arvu vaikne, kuid kindel suurenemine avardab üürilevõtjate valikuvõimalusi ning seejuures sunnib üürihinnad alanemisele.
Turul on tuhandeid kortereid
Tallinna ja Harju maakonnas on pakkumisel üle 4500 uue korteri. Juba on esimesed kinnisvaraarendajad leidnud, et aeglane müügitempo end ei õigusta ning vaja on kulutusi nõudvad korterid raha tootma panna. Võimalus selleks on korterite väljaüürimine.
Üüritulust tuleneva rahavooga on võimalik katta korteri haldus- ja hoolduskulud. Pangalaenu abil korterite arendamisel aitab üüritulu luua rahavoo, millega katta laenu intressimaksed ning osalisel määral ka laenu kustutada.
Vanemate korterite turul ehk teisesel turul on samuti hulk kortereid, mida omanikel endil vaja ei lähe. Keerulises turuolukorras on keeruline korterit hea hinnaga müüa. Nii on ka hulk korterimüüjaid müümise asemel otsustanud korteri väljaüürimise kasuks.
Tulenevalt eeltoodust võime väita, et üüripakkumiste turg on märkimisväärselt laienenud. Seda tõestavad ka numbrid.
Pakkumiste hulk on mitmekordistunud
Nii näiteks oli 01/2005 kinnisvaraportaalis KV.EE kõigest 518 Tallinna üüripakkumist. Tänase seisuga aga küünib korterite üüripakkumiste arv kolme tuhandeni. See tee pakkumiste arvu kasvuks pea kuus korda. Aastataguse ajaga võrrelduna on üüriturul enam kolm korda enam üüripakkumisi 13% madalama keskmise hinnaga.
Samal ajal on korterite müügipakkumiste arv samuti teinud märkimisväärse viiekordse tõusnud. 2005. a. alguse 2100 pakkumise asemel leiame täna portaalist üle 10 000 pakkumise. Aastane müügipakkumiste arvu kasv on 50%.
2005. aasta alguses oli keskmine üüripakkumise hind 99 krooni ruutmeetri eest. 2007. a. keskel jõudis keskmine üüripakkumise hind juba pea 150 kroonini, kuid tänaseks on see langenud 124 krooni tasemele. Seega on kolme aastaga üürihinnad tõusnud kõigest 25 protsenti.
Müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind on samal ajavahemikul tõusnud 13 300 krooni pealt 27 500 kroonile ehk 206 protsenti. Üürihindadest märkimisväärselt enam tõusnud müügihind on üürileandja poolt vaadatuna muutnud üürileandmise äri vähemtulusaks.
Teisisõnu toodab iga väljaüürimiseks soetatud korterisse panustatud kroon täna vähem tagasi kui see tegi seda 2005 aastal. Üüriärist väljuda aga ei ole võimalik, sest kortereid müüa on tänasel turul keeruline.
Lahendus on soodsam hind või parem teenus
Kasvav pakkumiste maht üüriturul avaldab selget survet hindade alandamisele. Võimaluseks hindu mitte langetada on teenuse parandamine. Üüriteenuse parandamine võib tähendada väljaüürimise efektiivsemat korraldamist, kus vahendustasu jääb üürileandja kanda. Samuti väljaüüritava korteri varustatuse parandamist parema ja kvaliteetsema sisustusega.
Keeruline olukord turul teeb nii elamispinna müümise kui väljaüürimise keeruliseks. Samas on tegemist turgu tervendava ajaga, mis aitab välja sõeluda ebaprofessionaalsed turuosalised ning sunnib teisi kvaliteeditaset tõstma.
Korterite müügi- ja üürihindade ning pakkumiste arvu muutus, 01/2005 = 100
