Statistikaameti andmetel tõusid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes olid detsembris hinnad 2,2 protsenti kõrgemad. Aasta kokkuvõttes jäi hinnatõus tagasihoidlikuks, ulatudes 0,1 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 1,1 protsendini.
Tõusvad toorainehinnad välisturgudel on kergitamas hindu nii meil kui ka euroalas laiemalt. Nafta kallines detsembris ligi viiendiku võrra ning on jõudnud viimase pooleteise aasta kõrgeimale tasemele. Lisaks soodustas hinnatõusu kiirenemist madal võrdlusbaas, kuna nafta hind tegi põhjad möödunud aasta alguses. Selle mõjul oli mootorikütus detsembris 16 protsenti kallim kui aasta tagasi. Seevastu gaasi ja kaugkütte hindadesse pole kõrgemad maailmaturuhinnad veel jõudnud, mistõttu on need võrreldes aastataguse ajaga jätkuvalt soodsamad.
Toit on välisturgudel möödunud aasta keskpaigast alates järk-järgult kallinenud. Selle mõjul on piima- ja õlitoodete ning suhkru hinnad ka meil tõusule pöördunud. Mõnevõrra on võimendanud toorainete kallinemise mõju ka euro odavnemine.
Möödunud aastal oli hindade dünaamika muutlik ning seda mõjutasid suurel määral nafta hinna arengud. Kui aasta esimesel poolel olid hinnad madala naftahinna mõjul languses, siis aasta teises pooles pöördusid hinnad tõusule. Aasta kokkuvõttes oli hinnatõus siiski marginaalne, ulatudes 0,1 protsendini.
Detsembrikuine hinnatõusu kiirenemine 2,2 protsendini on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga. Kuigi nafta hind oli mõnevõrra kõrgem võrreldes prognoosieeldustega, siis see kompenseeris toidu ja teenuste oodatust veidi tagasihoidlikumat hinnatõusu. Selle aasta alguses inflatsiooni kiirenemine jätkub tõusnud toorainehindade ja lisanduvate maksumeetmete mõjul.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
