Eesti Pank avaldas neljapäeval Eesti majanduse teise kvartali ülevaate- Teises kvartalis põhjustasid aeglast majanduskasvu üksikud tegevusalad
- Ettevõtete investeerimisaktiivsuse tõus esimesel poolaastal ennustab majanduskasvu kiirenemist
- Tööjõumahukate tegevusalade osakaal majanduses suureneb, surve tööjõu kallinemisele püsib tugev
- Tarbijahinnad oli augustis samal tasemel kui 2013. aasta alguses, kuid hinnakasv lähikuudel kiireneb
Eesti majanduse aastakasv püsis ka teises kvartalis aeglane. Majanduskasvu nõrgestas lisandväärtuse vähenemine energeetikas ja mäetööstuses ning kinnisvaraalases tegevuses, samas kui ülejäänud tegevusalade lõikes oli kasv laiapõhjaline. Kasvu vedasid tööjõumahukamad sektorid ning see selgitab vähemalt osaliselt, miks aeglase majanduskasvu koondnumbri taustal on kiirelt kasvanud nii hõivatute hulk kui ka keskmine palk. Seejuures tõendab suurenenud vabade ametikohtade hulk, et tööjõupuudusest tulenevad riigisisesed palgakasvu surved ei ole ilmselt veel taandunud.
Eksportivad ettevõtted hindavad oma konkurentsipositsiooni nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool tugevamaks kui aasta alguses. Sellega on kooskõlas ka Eesti kaubavahetuse elavnemine teises kvartalis. Teises kvartalis kasvasid ka investeeringud põhikapitali. Lisaks majapidamiste elamuinvesteeringute mahu suurenemisele kasvasid ka ettevõtete investeeringud, mis suurendab tõenäosust, et viimastel aastatel püsinud lõhe majandus- ja palgakasvu vahel sulgub tööjõu tootlikkuse suurenemise, mitte palgakasvu järsu aeglustumise teel.
Pärast enam kui kaks aastat kestnud hindade langust muutus augustis tarbijahindade inflatsioon taas positiivseks. Samas on kuises arvestuses hinnatase alates käesoleva aasta algusest püsivalt kerkinud ning pisut enam kui poole aastaga on tarbijahinnad tõusnud ligi 2%. Hoolimata kiiresti kasvavatest palgakuludest ja nõudlusest on hinnasurve püsinud nõrk. Ühest küljest on see tulnud kasumimarginaalide vähenemise arvelt, teisalt on sellele kaasa aidanud ka toormete, sh nafta madal hinnatase ja importtoodete aeglane hinnakasv. Energia odavnemise mõju inflatsioonile on taandumas ning see hoogustab lähiajal hinnakasvu.
Vahepealse hinnalanguse tulemusena olid tarbijahinnad selle aasta augustis võrdväärsed 2013. aasta alguse tasemega. Samas kasvas keskmine brutokuupalk sel perioodil umbes 20%, st elanike keskmine ostujõud on viimase kolme aastaga suurenenud umbes viiendiku võrra ning see on väljendunud kiires jaemüügi ja eratarbimise kasvus.
Jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine on soodustanud maksutulude laekumist. Maksutulu on suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Aasta esimeses pooles ületasid valitsemissektori tulud kulusid ning ka aasta kokkuvõttes peaks eelarve jääma ülejääki. Valitsemissektori kulude kasvu on oluliselt piiranud investeeringute vähenemine, kuid lisaks sellele on mõju hakanud avaldama ka valitsusasutuste töötajate arvu vähendamine, millega püütakse riigisektori suurust hoida vastavuses kahaneva rahvastikuga.
Eesti majanduse uue prognoosi avaldab Eesti Pank 13. detsembril.
