Septembris jätkus jaekaubanduses väga kiire kasv, müügimahud suurenesid aastaga üheksa protsenti. Hoolimata kõrgest baastasemest ning suhteliselt kaua kestnud kasvust ei ole hetkel selle pidurdumist näha. Samas võib majanduskeskkonna halvenedes olla ka jaekaubanduses pidurdumine väga järsk. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ja müügimahtude kasvu püsimist 6–9 protsendi vahemikus.
2015. aasta septembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 422 miljoni euroni, kasvades aastaga üheksa protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 498 miljonit eurot, suurenedes aastaga kaks protsenti.
Kuigi osad majandusnäitajad, nagu eksport ja tööstustoodangu kasv, on viimasetel kuudel olnud pigem nõrgemapoolsed, püsib jaemüük väga tugevana. Samas on selge, et pikalt antud situatsioon ei kesta. Väiksese ja avatud majanduse puhul on ekspordist saadav tulu oluliseks majanduskasvu allikaks ja kui ekspordimahud ei kasva, siis mingil hetkel hakkab see ka sisetarbimist mõjutama. Kuna antud protsessid toimuvad tugeva viiteajaga, siis vähemalt esialgu muretsemiseks põhjust ei ole. Sama tunnetavad ilmselt ka Eesti jaekaubandusettevõtted, kes on viimasel ajal tulnud välja erinevate laienemisplaanidega. Praeguse tempoga jätkates kasvab jaemüügimaht tänavu umbes 400 miljoni euro võrra, mis ainuüksi Tallinnas tähendaks lisaruumi kahele suurele kaubanduskeskusele.
Septembris kasvas käive kõigis jaekaubandussegmentides peale sõidukikaubanduse. Suurematest segmentidest kiirenes tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv aastases võrdluses üheksa protsendini. Samas majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga seitse protsenti, mis oli vähem kui augustis. Kasv püsib tugev veel toidukaupade segmendis, kus mahud suurenesid aastaga neli protsenti. Antud valdkonnas mõjutab kasvu hindade langus, mis septembris ulatus 0,5 protsendini.
Sõidukikaubanduses vähenesid müügimahud aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti. Püsivhindades arvutatud mahtude poolest suurenes mootorikütuse jaemüük kuus protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 18 protsenti võrra. Kütusemüügi mahtude suurenemist võib lugeda positiivseks näitajaks, kuna see viitab majandusaktiivsuse kasvule.
Kiire jaemüügi kasv on igati positiivne, kuid praegune kasv on kiirem kui kriisist taastumisel väga madalatelt tasemetelt. Seega keskpikas perspektiivis on oodata pigem kasvu aeglustumist.
