Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võiks lahendada mitmed korteriomandite ja korteriühistutega seotud murekohad.
„2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel esile kerkinud, aga ka varem tekkinud kitsaskohad on tänaseks teada ja selle eelnõuga pakume neile mitmeid olulisi lahendusi, toome juurde õigusselgust ja kindlustunnet,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri.
Näiteks korteriomandi moodustamine ja jagamine on edaspidi võimalik vaid notariaalselt ja selleks peab olema ka ülejäänud korteriomanike nõusolek.
„Kuna korteriomandi moodustamine on spetsiifiline ning võrdlemisi keeruline tehing, oleme leidnud, et edaspidi peaks kindlasti olema vajalik selle tehingu notariaalne tõestamine,“ selgitas Lauri. Siiani on seda vaja läinud vaid kaasomandis kinnisasja puhul, tulevikus nende tehingute vorminõuded ühtlustatakse ning ka kinnisaja ainuomanikule kehtib korteriomandite moodustamisel tehingu notariaalse vormi nõue.
Samuti muudetakse juba olemasolevas kortermajas korteriomandi jagamise tehingu tingimusi selliselt, et tulevikus on selleks nõutav kõigi teiste korteriomanike nõusolek. See muudatus tagab kõigi korteriomanike kaasamise.
„Korteriomandite arv on korteriomanike kokkuleppe oluline osa ning mõjutab kõigi korteriomanike jaoks olulisi küsimusi, eelkõige häälte jagunemist korteriomanike üldkoosolekul,“ nentis minister.
Kui korteriomandi moodustamise vorminõudeid karmistatakse, siis piiratud asjaõiguse, sh hüpoteegi lõpetamisega seotud nõudeid aga hoopis leevendatakse.
Näiteks kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse saab lõpetada edaspidi digitaalselt allkirjastatud nõusoleku alusel ja samuti on digitaalselt võimalik ka hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei pea enam nende toimingute jaoks minema notari juurde ja tasuma notari tasu, vaid kinnistamisavaldust on võimalik esitada digitaalselt kinnistuportaali kaudu.
Eelnõus on aga ette nähtud ka kaitsemehhanism kuritarvitamise vältimiseks just vanemaealisi kinnisvara omanikke silmas pidades. Eraldi käsitletakse eluruume – sellele seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamine kehtib edaspidi vaid notariaalselt tõestatud vormis.
„Praktikas kasutatakse elamule seatud isiklikku kasutusõigust eelkõige juhtudel, kus vanem isik soovib oma hoonestatud kinnisasja jätta näiteks lastele, kuid soovib oma surmani seal ise elada. Piiratud asjaõigusega soovitakse kindlustada endale konkreetse eluruumi kasutusõigus elu lõpuni ja siin kuritarvitamise vältimiseks jääb kehtima notariaalse vormi nõue,“ selgitas Maris Lauri.
Täiesti uue võimalusena nähakse eelnõus ette kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus moodustada lepitusorgan korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Lepitusorgani loomine oleks alternatiiv tavapärasele kohtusse pöördumisele, kus vaidlus võib kesta kaua ning osutuda kulukaks kulukale ja kaua kestvale kohtuteele ning annaks korteriomanikele võimaluse vaidlused lahendada kiiremini ja soodsamalt.
„Oluline on, et vaidluste puhul oleks kõigil võimalik saada taskukohast nõu ja abi. Kuna kohtusse pöördumine võib paljudele inimestele teinekord tunduda keeruline ja hirmutav, oleme ette näinud võimaluse tulevikus saada abi kohalikult omavalitsuselt, kes saab kokku panna lepitusorgani,“ lisas Lauri.
