Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan.
Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Muudatustega soodustatakse ka korteriühistu poolt majandamiskulude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse kasutamist, mis on tavalisest kohtumenetlusest kiirem ja odavam.
„Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 2018. aastal ning vahepealse ligi viie aasta jooksul on tõusetunud mitmeid olulisi küsimusi, mis seadusemuudatustega lahenevad,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg ja lisas: “Kortermajade ühistutes põrkuvad erinevate inimeste huvid ning vaidlused on kerged tekkima. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam. Mõned omavalitsused on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid uus õiguslik raamistik võimaldab seda tööd tõhusamaks muuta. Näiteks on lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on ka täitedokument. Lisaks saab omavalitsus edaspidi kohustada korteriühistut lepitusmenetluses osalema.“
Muutub ka riigilõivuseadus, et soodustada korteriühistu nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses, kuna see on võrreldes tavalise hagita menetlusega korteriomanikele ja ka korteriühistule kiirem ja soodsam.
Muudatuste kohaselt on edaspidi uute korteriomandite loomise ja jagamise eelduseks tehingu notariaalne tõestamine ning kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek. Seni oli olemasoleva korteri jagamiseks vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepe. Selleks, et kõiki korteriomanikke paremini kaitsta, on edaspidi vajalik sellise tehingu jaoks kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek, kuna korteriomandite arv mõjutab kõiki korteriomanikke puudutavaid küsimusi, näiteks häälte arvu korteriomanike üldkoosolekul või kulude jaotamist.
Väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete ühtlustamiseks kaotatakse majandusaasta aruande esitamise nõue ja lubatakse kassapõhist raamatupidamist ka sellistele väikestele korteriühistutele, mis on valinud endale juhatuse. Seni oli lubatud majandusaasta aruannet mitte esitada vaid nelja kuni kümne korteriomandiga korteriühistutel, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja kus juhatust pole valitud. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk haldusfirma, sest korteriühistute majandamine on haldusfirma majandustegevuse osa.
Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on muudatused seotud ka piiratud asjaõiguste lõpetamist puudutavate küsimustega. Näiteks saab edaspidi hüpoteegi kustutada digiallkirjaga kinnistuportaalis, samuti saab digiallkirjaga hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Hüpoteegipidajal ega kinnisasja omanikul pole seega edaspidi vaja hüpoteegi muutmiseks või lõpetamiseks tingimata notari teenuseid kasutada ja seega ka notari tasu maksta.
