Kortermajade ja eramute lahutamatuks osaks on saanud üha enam videokaamerad, mis on kinnitatud trepikodadesse, välisfassaadile, aknalaudadele või igasuguste postide külge ja mis ööpäevaringselt salvestavad erinevat liikumist. Kui naabrite-vahelised läbisaamised ei ole mingil põhjusel head, võib kaamera kasutamine kaasa tuua ebameeldivusi ning asjatut ajakulu mitte ainult asjaosalistele vaid ka korrakaitseasutustele.
Kõik artiklis kirjeldatavad olukorrad on seotud videokaameratega, mis ei ole varustatud biomeetriliste isikuandmete töötlemise programmiga. Biomeetria kui eriliigiliste andmete töötlemisel on reeglid rangemad ning selles artiklis neid ei käsitleta.
Eraldi toome välja, et ka lihtsalt kaameramaketi või kaamera, mis ei ole tegelikult ühendatud või ei ole töökorras, kasutamist loetakse isikuandmete töötlemiseks. Seega, kui sellega luuakse isikule mulje, et toimub filmimine, peab selle kasutamine vastama samasugustele nõuetele nagu on esitatud kaamerale.
Isiklikule otstarbele andmekaitsereeglid ei kehti
Esmalt selgitame, millal on tegemist isiklikul otstabel töötlemisega ja isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi üldmäärus) ei kohaldu. Selliseks näiteks võib tuua, kui isik filmib või pildistab oma kaasaskantava seadmega (nt kaamera või telefon) ühisel või avalikul alal kedagi, aga ei avalikusta seda. Isiklik otstarve tähendab, et salvestist vaadatakse piiratud isikute ringis (pere-ja sõpruskond) või edastatakse õiguskaitseorganitele (nt politsei, kohus). Lisaks ei kohaldu üldmäärus siis, kui pildistatakse/filmitakse ainult maju või autosid jms, aga ühtegi isikut ei jää peale.
Statsionaarse kaamera kasutamisel saab isiklikul otstarbel filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala (oma korter või ainult enda korteri uks või enda eramaja ja selle hoov). Sel juhul ei ole vajalik sellest ka kedagi teavitada, küll aga ei või filmitut kasutada muul eesmärgil, kui selleks on isiklik otstarve (nt internetis avalikustada). Seega, statsionaarse kaamera kasutamisel ei ole isiklik otstarve kasutatav avalikul ega ühiskasutuses oleval alal, milleks on tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja hoov jne.
KAAMERAD KORTERIÜHISTUTES
Videokaamerate kasutamine korteriühistus ehk ÜHISala = ÜHISreeglid
Korteriühistul tuleb ühiselt otsustada, kas turvalisuse tagamiseks on vajalik kasutada kaameraid või mitte. Otsuse tegemisel peaks hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus). Näiteks, kui soovitakse kaitsta ühiselt trepikojas hoiul olevaid jalgrattaid, siis on vaja kaamera paigaldada selliselt, et vaatevälja jääb vaid rataste hoiu ala, mis tähendab, et kindlasti ei pea paigaldama kaameraid trepikoja kõikidele korrustele.
Kui pärast hindamist selgub, et muud turvameetmed on end ammendanud ja kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu, tuleb valida selline viis, et sellega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku privaatsust (nt kaamera on suunatud ühe konkreetse ukse filmimisele). Seega tuleb valida, mis on vajalik ala, mis kaamera vaatevälja jääb ning kas kaamera on suumitav ja salvestab lisaks pildile ka heli jms. Leiame, et helisalvestava kaamera kasutamine vara kaitseks ei ole põhjendatud. Kui eesmärk on tabada teolt võimalikud vargad, siis eelduslikult nad ei räägi kaamera juures ja selline funktsioon ei hõlbusta nende leidmist, vaid kahjustab ülemääraselt muude salvestisele jäävate isikute privaatsust. Euroopa kohtu otsuses nr C-708/18 on öeldud, et töötlemise vajalikkuse tingimuse hindamisel peab vastutav töötleja näiteks hindama, kas piisab sellest, kui videovalve töötab üksnes öösel või väljaspool tavalist tööaega ning kas blokeerida või muuta ähmaseks videokujutised neis kohtades, kus videovalvet ei ole vaja. Nagu eespool öeldud, tuleb otsus vastu võtta hääleõiguslikul üldkoosolekul ja ei piisa juhatuse otsusest.
Salvestise kasutamisel on piirangud
Salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil ning reaalajas jälgida ei ole lubatud. Kui kaamera on salvestanud õigusrikkumise, saab ühistu juhatus teha salvestisest väljavõtte ja edastada selle politseile. Samuti ei ole põhjendatud jagada kõigile korteriomanikele ligipääsu kaamerapildi jälgimiseks. Täiesti piisav, kui ligipääs salvestistele on maksimaalselt kahel juhatuse liikmel. Üldmääruse artikkel 4 punkti 2 alusel on töötlemine ka päringute tegemine ja andmete vaatamine ning ühistu liikmetel on õigus tutvuda kaamerate salvestiste jälgimisi kajastavate logidega, et kontrollida selles osas juhatuse tööd.
Näiteks, kui ühisele parkimisalale paigaldatakse kaamera ja juhul, kui toimub kellegi auto kahjustamine, siis selles osas on lubatud videosalvestise edastamine asjaosalistele, kui ühistu juhatus on eelnevalt tuvastanud nende õigustatud huvi. Aga kui ühistu juhatus kasutab kaamerat selleks, et jälgida millise autoga ja kellega koos keegi sõitis, siis enam ei ole tegemist turvalisuse tagamisega ja isikute vara kaitsmise eesmärgiga.
Samuti ei saa kaamera eesmärk olla näiteks õuealal (mänguväljakul) mängivate laste turvalisuse tagamine. Laste mänguväljakul kaamera kasutamine on suure riivega isikute privaatsusele (seal viibitakse pikemalt kui nt sissepääsu läbimisel hoone peauksest) ja selles osas ei pruugi olla oht kahjustada ühistu vara kaalukam isikute õigusest privaatsusele. Lisaks tuleb märkida, et lapsi peab valvama alati inimene ja kaameraga seda asendada ei saa.
Tihti paigaldatakse kaamerad prügikastide või prügimaja juurde kontrollimaks, kas õige ühistu liige kasutab oma prügikohta ja kas ei rikuta reegleid selles osas, et suuremahuliste jäätmete või ohtlike jäätmete panemisel ei pandaks neid olmeprügisse. Juhul, kui kaameraga tuvastatakse õigusrikkumine, siis on ühistul õigus vastav väljavõte edastada järelevalveorganile. Samuti saab nõuda isikult sisse regressi korras ühistule heakorra-alase korrarikkumise eest mõistetud trahv. Küll aga ei ole selleks otstarbeks kaamera abil lubatud kontrollida, kui palju isikuid võiks ühes korteris elada jms. Selgitame veelkord, et ka sel juhul võib salvestisi vaadata ja teha neist väljavõte alles siis, kui on ilmnenud rikkumine.
Enne kaamerate kasutamise üle otsustamist peab ühistu koostama dokumendi, kuidas toimub kaameraga salvestatud isikuandmete töötlemine. Dokumenti võib nimetada samuti kaamerate kasutamise korraks. Ühistu juhatus peab olema valmis väljastama nimetatud dokumenti väljapoole, kui keegi seda küsib, sest salvestistele jäävad ka kolmandad isikud.
Nõuded teavitusele tulevad üldmäärusest
Kaamerate kasutamise kord peaks sisaldama üldmääruse artikkel 14 loetletud punkte.
Toome välja miinimumnõuded (näidisnimekiri on mõeldud vaid korteriühistututele ja on koostatud lähtudes nende eripärast):
1. Vastutav töötleja: KÜ nimetus ja kontaktandmed (meiliaadress, ja kui on, siis ka kontakttelefon)
2. Isikuandmete töötlemise eesmärk: nt vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine
3. Töötlemise õiguslik alus: isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi
4. Ligipääs salvestistele: Nt üldkoosoleku otsusega määratud juhatuse liikmetel
5. Isikuandmete säilitamise aeg: Nt salvestisi säilitatakse 20 päeva (täpse aja otsustab ühistu, aga see peab olema põhjendatud) ja pärast seda kirjutatakse need automaatselt üle
6. Isikul on õigus tutvuda enda kohta töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta.
7. Juhul, kui isik leiab, et tema õigusi isikuandmete töötlemisel on rikutud, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.
Juhul, kui kasutatakse turvafirma teenust, siis peab ka see olema dokumenti lisatud. Ühistu peaks siis välja tooma vastutava ja volitatud töötleja ning teenust osutava turvafirmaga peab olema sõlmitud leping.
Oluline on välja tuua, et korteriühistu juhatus võiks teha ühistule eraldi meiliaadressi, et mitte kasutada mõne juhatuse liikme isiklikku aadressi. Aadressile ligipääsu saab anda kõigile juhatuse liikmetele. Sama aadress peaks olema toodud äriregistris ja ka kaamera teavitussildil. Nii tagatakse, et ühistu asjad ja isiklikud toimingud on lahus ja ei sõltu juhatuse liikmete muutumisest. Küll aga ei ole enamasti ühistul eraldi mobiiltelefoni numbrit.
Teavitussilt
Kaamerate kasutamisel peab ühistu enne nende paigaldamist välja panema teavitavad sildid, millel on kontaktandmed, kelle poole saab pöörduda, kui soovitakse tutvuda enda kohta kogutud salvestistega (vt videovalve sildi näidet korteriühistutele). Kuid nõudeid teavitussildile on veel.
Kaamerate kasutamise eesmärk saab ühistutel enamasti olla vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine. Seadusest tulenev töötlemise alus on isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev õigustatud huvi. Arvestades asjaolu, et enamik ühistutel ei ole võrgulehte, kuhu saab suunata huvitatud isiku lugema kaamerate kasutamise korda, siis piisab, kui ühistu kasutab viite asemel teavitussildil nt lauset, et täpsemaid tingimusi saab küsida KÜ meiliaadressilt. Seega tuleb ühistul olla valmis selgitama kaamerate kasutamise täpsemaid aspekte meili teel.
Õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemisest annab täpsema ülevaate inspektsiooni koostatud juhendist Õigustatud huvi (803.49 KB, PDF). Selle alusel saab täpsemalt läbi mõelda, kas töötlejal on õigus andmeid töödelda ja millistel tingimustel.
Kui korteriühistus elav naaber paigaldab kaamera, mis filmib ühisala
Statsionaarse kaamera kasutamine kätkeb Euroopa kohtu hinnangul endast inimeste profileerimise riski (kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja jääva konkreetse inimese tegevust), mistõttu ei saa kasutada isikliku otstarbe erandit. Lisaks tuleb arvestada omandiõigusest tulenevate piirangutega – ühisala on kõigi korteriomanike kaasomandis.
Korteriühistus saab üldkoosoleku otsusega kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele kasutuskorra kokkuleppega. Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16-12460 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele. Kui isik ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, oleks see sel juhul aluseks tema vastu kohtusse pöördumiseks või muude meetmete kasutamiseks.
Kaasomandis olevate alade osas leiab selgitusi Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nr 2-14-19512. Kaasomanik ei pea taluma seda, et teine kaasomanik tema valduses olevat ala valgustab või filmib ning sel juhul on tegemist olukorraga, kus filmija ei tegutse kaasomandis oleva asja kasutamisel heauskselt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõike 1 mõistes. Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse. Samuti on seal välja toodud, et puudutatud isikutel on õigus valgustid ja kaamerad eemale keerata, rikkumata seejuures avaldajale kuuluvat vara. Lisaks on leitud, et kaasomanik võis paigaldada enda privaatsuse kaitseks ka kardinad, mis varjavad kaamerapildi osa, mis oli suunatud kaasomaniku alale. Kohus asus seisukohale, et kuni isik ei ole eemaldanud trepi kohale paigaldatud kaamerat või ei ole kaasomanikud saavutanud kokkulepet selles osas, on puudutatud isikutel õigus kardina abil kaitsta oma privaatsust.
Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühishuvide esindamine. Seega on ka kaamerate paigaldamine kaasomandi osadele korteriühistu pädevuses ning korteriühistu üldkoosolekul on õigus võtta vastu sellega seonduvaid otsuseid. Nt saab kokku leppida, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul korraldab demonteerimise juhatus ning hoiustab demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kuidagi kahjustada või lõhkuda. Riigikohtu määruses nr 2-18-10073 on leidnud kolleegium, et olukorras, kus üks korteriomanik kasutab mingit kaasomandis olevat hooneosa ilma õigusliku aluseta, võivad korteriomanikud võtta häälteenamusega vastu otsuse, millega tehakse korteriühistu juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse lõpetamiseks. Seda ka siis, kui meetmeid rakendatakse ühe korteriomaniku suhtes.“
ERAMAJADE KAAMERAD
Eramajades puhul tuleb mõelda kaamera vaatevälja ulatusele.
Euroopa Kohus tegi 2014. aastal otsuse, kus analüüsiti videovalve kasutamist isiklikul otstarbel. Selles asjas leidis kohus, et füüsilise isiku poolt isikliku maja külge vara ja isikute kaitseks paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine ei toimu üksnes isiklikul otstarbel, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi (nt üldkasutatavat tänavat). Euroopa Kohus rõhutas erandit, mis reguleerib isikuandmete töötlemise lubamist isiklikul otstarbel, tuleb tõlgendada kitsendavalt. Seega, kui kaamera vaatevälja jääb kinnistu taga olev tänav või naabri aed, siis seda ei käsitleta enam kohtu otsuse järgi filmimisena isiklikul otstarbel ja väljapoole enda kinnistuala filmimiseks ei ole alust. Kui avaliku ala filmimisel võib omanik teatud juhtudel oma vara kaitse eesmärgil õigustatud huviga ära põhjendada, siis naabrite filmimiseks ei esine ühtegi alust, mis võimaldaks nende privaatsust kahjustada. Seega, ka sel juhul, kui eramaja omanik filmib avalikku ala, peab ta kasutama teavitussilti.
Andmekaitse Inspektsiooni sekkumisvõimalused
Andmekaitse Inspektsioon sekkub eraõiguslikesse vaidlustesse (eraisik versus eraisik) erandjuhtudel. Oluline on sunnijõuga sekkumine vaid juhtudel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Seega ei ole mõeldav, et riik peaks hakkama reguleerima igasuguseid isikutevahelisi erimeelsusi ja eraisikute kaameraid maha võtmas käima. Naabri omavoliliselt paigaldatud kaamera probleem korteriühistus kuulub näidete hulka, mil inspektsioon ei sekku ning sellega peaks tegelema ühistu. Küll aga saame vajadusel sekkuda kui ühistu juhatus on kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta või kui ühistu ei ole kaamerate kasutamise kohta paigaldanud teavitussilte.
Mis puudutab eramajade omanike kaamerate kasutust, siis tihtilugu ei ole võimalik tuvastada igal konkreetsel juhtumil isikute vahelisi tegelikke õigussuhteid, mis eraõiguslikke vaidluste lahendamisel on märkimisväärse tähtsusega. Tihtilugu tulevad sel juhul kõne alla lisaks ka vaidlused eratee avaliku kasutamise, naabri krundi õigustamata kasutamise või kahjustamise jms teemade üle. Kui täitevvõim korrakaitseorganite näol hakkaks lahendama isikute õigusi ja vabadusi puudutavaid küsimusi, konkureerides kohtuvõimuga, tooks see kaasa võimude lahususe põhimõtte rikkumise, tekiks õiguskindlusetus ja omavoli oht. Küll aga saavad naabrid omavahelisi suhteid vajadusel kohtus kokku leppida.
