Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14 käsitles kolleegium kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandi lõpetamise olukorras, kus üks kaasomanikest keeldub ruumidest välja kolimast.
Asjaolude kohaselt oli jõustunud kohtulahend, millega lõpetati kaasomand korteriomandile selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja kumbki kaasomanik saab müügihinnast hüvitise. Üks kaasomanikest aga keeldus korterist välja kolimast ja takistas seega avaliku enampakkumise läbiviimist põhjendusega, et ta on kaasomanik seni, kuni korteriomandit ei ole müüdud.
Riigikohus möönis, et kaasomandi lõpetamise kohtulahend tõesti ei anna iseseisvat alust korterist välja tõstmiseks. Samas märkis kohus, et kaasomaniku õigus kaasomandis olevat asja kasutada ja vallata ei ole absoluutne õigus, vaid piiratud teiste kaasomanike õigustega. Seadusest tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis olevat asja vallatakse ja kasutatakse kõigi kaasomanike huvides. Seega, kui üks kaasomanikest takistab korteris elamisega kaasomandi lõpetamist ja korteriomandi müüki, võib see olla käsitletav teise kaasomaniku huvide kahjustamisena.
Huvide kaalumise osas juhtis kohus lahendis tähelepanu, et olukorras, kus on juba otsustatud kaasomandi lõpetamine korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, saab üheks kaalutavaks huviks olla poolte huvi kaasomandi ese müüa ja saada selle eest võimalikult kõrget hinda. Selle vastukaaluks on aga teise kaasomaniku huvi korteris elada.
Nendel asjaoludel tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaasomaniku korteris elamine korteri hinda ja selle müügivõimalusi. Ühtlasi selgitas kohus, et kuna on otsustatud kaasomand lõpetada ja korteriomand müüa, ei saa korteris elav kaasomanik eeldada, et tal oleks võimalik korteris pikka aega edasi elada.
Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
