Pool aastat tagasi kirjutasin TRINITI blogis artikli “Ehitusvaidluste lahendamise ABC“, analüüsides selles üht toonast Riigikohtu lahendit, millega loodi uut praktikat projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ning leiti, et teatud juhtudel võivad nad tellija ees vastutada ka ühiselt (vt otsus asjas nr 3-2-1-60-15).
Hiljuti jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses leiti, et ehitaja vastutus on siiski piiratum ning projekti puudulikkusest tingitud tagajärgi ehitusgarantii alati ei hõlma (vt otsus asjas nr 2-13-42727).
Projekteerija ja ehitaja vastutuse piiritlemisest
Viidatud Riigikohtu otsuses rõhutas kohus, et kui ei ole võimalik välja selgitada, millise konkreetse töövõtja (projekteerija/ehitaja) tegevus tõi kaasa tellijale kahju tekkimise, kuid on siiski kindlaks tehtud, et mõlema töövõtja (nii projekteerija kui ehitaja) töös esinesid puudused, on võimalik kohaldada töövõtjate ühist vastutust ning nõuda kahju hüvitamist mõlemalt.
Hiljutises ringkonnakohtu lahendis analüüsis kohus põhjalikult olukorda, kus tellijale kahju tekkimine oli tingitud puudulikust ehitusprojektist, kuid ehitusprojekti tellis ja esitas ehitajale tellija ise. Kohtu hinnangul ei vastuta ehitaja projekteeritud lahenduse sobivuse või tõhususe eest, kui ehitajaga sõlmitud ehituslepingu järgi projekteerimistööd töövõtu objekti ei kuulunud.
Kohus viitas seejuures võlaõigusseaduses sätestatud olulisele põhimõttele, mille kohaselt ei vastuta töövõtja mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Ehituslepingu puhul on üheks spetsiifiliseks juhiseks tellija poolt projekteerijalt tellitud ning ehitajale üle antud ehitusprojekt, mida ehitaja peab ehitustööde teostamisel järgima.
Kui ehitaja on kontrollinud, et talle esitatud projekti alusel on võimalik toimiv lahendus nõuetekohaselt välja ehitada, siis sellega ehitaja vastutus projekti osas sisuliselt piirdub. Asjaolu, et pärast ehitise kasutuselevõttu ilmneb, et projekteeritud lahendus ei ole piisavalt efektiivne või on konkreetsesse hoonesse selle eripära või kasutusotstarvet arvestades sobimatu, ei tähenda veel, et ehitaja oleks oma kohustusi rikkunud ning vastutaks projekteeritud lahenduse ja/või sellest tingitud tagajärgede eest.
Ehitusgarantii ulatusest
Käsitletud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb ehitusvaidluste lahendamisel esmalt selgeks teha, milline tulemus tuli projekteerijal/ehitajal tellijaga sõlmitud lepingu alusel saavutada. Alles kokkulepitud tulemuse kindlaks määramisel on vaidlust lahendaval kohtul võimalik hinnata, kas üldse ja kui, siis millised puudused projekteerija ja/või ehitaja töös esinesid.
Edasiarendusena Riigikohtu mõttekäigust on ringkonnakohus ülalviidatud lahendis asunud selgelt seisukohale, et ka ehitusgarantii sisu määrab otseselt see, mille täitmist tellija ehitajalt nõuda saab ehk mis oli nendevahelise kokkuleppe esemeks. Kui ehitaja ülesandeks ei ole projekti koostamine ning ehituslepingu järgi kohustub ehitaja teostama ehitustöid vastavalt talle esitatud projektile, siis hõlmab ehitusgarantii üksnes ehitus-, mitte aga projekteerimistöid ning neist tulenevaid puudusi (eeldusel, et ehitaja on oma kontrollikohustuse täitnud).
Samas ei vabasta eelnev käsitlus vastutusest projekteerijat, kelle ülesandeks on projekteerida tellija esitatud lähteandmete alusel hoone eesmärki ja kasutusotstarvet silmas pidades sobiv lahendus. Ka võib ehitaja vastutus olla laiem siis, kui töövõtulepingu objektiks on lisaks ehitustöödele ka projekteerimine (st ehitaja ülesandeks on muuhulgas projekti hankimine).
