Kortermajades on üsna tavapärane rõdude ja lodžade kodusemaks kujundamine. See on lubatud, kui nii-öelda värskendatakse olemasolevat olukorda. Uuendustööd tehakse nõnda nagu enne ehitatud oli. Paraku ei teata, et niipea, kui muudetakse oluliselt ehituse omadusi, on omanik sellest kohustatud teatama kohalikule omavalitsusele ja/või selleks tegevuseks loa taotlema. Loa taotlemisel peab järgima seadusest tulenevaid nõudeid.
Eelkõige tekib see kohustus kui:
- muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
- muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
- paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
- muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
- viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
- taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
Rõdude ja lodžade ümberehitamisel muudetakse enamjaolt hoone piirdekonstruktsioone. Selline tegevus on lubatud valdavalt vaid juhul, kui see vastab piirkonna üldplaneeringus ettenähtud nõuetele ning on tehtud hoonele tervikuna.
Järelikult rõdude kinniehitamine (näiteks plastik või puitraamisakendega ) on lubatud vaid juhul, kui selleks koostatakse vastav ehitusprojekt ( nt. fassaadi rekonstrueerimise projekt) majale tervikuna ning taotletakse sellele ehitusluba. Ehitusloa menetlemisel kontrollib järelevalve ametnik muuhulgas ka, kas projekt vastab linnaosa üldplaneeringu nõuetele. Samuti annab oma kooskõlastuse ka päästeamet. Põhja-Eesti Päästekeskus on asunud seisukohale, et korterelamute rõdude klaasimine on lubatud ainult liugklaasisüsteemiga.
Rõdude ja lodžade ühendamine korteriga.
Ka see nõuab ehitus- ja kasutusteatise esitamist. Kui see puudub, siis on tegemist õigusliku aluseta teostatud ehitustöödega ning iga juhtumit tuleb eraldi vaadelda ja kaaluda. Ümberehituse lubatavus sõltub nii ehitamise ajast kui piirkonna üldplaneeringust.
Kui on tõendatav, et selline korteriga ühendamine on teostatud enne 2003. aastat, siis saab üldjuhul ehitustegevuse seadustada, kui pädev isik kinnitab, et ehitis on ohutu. Kui selline tegevus on toimunud pärast 2003. aastat, tuleb suure tõenäosusega endine olukord taastada.
Tallinnas on erinevates linnaosades kehtestatud üldplaneering, kus kirjas rõdude ja lodžadele kehtivad nõuded. Kindlasti on mõistlik konsulteerida lisainfo saamiseks vastava piirkonna arhitektiga/ehitusspetsialistiga.
Näitena võib tuua väljavõtte Haabersti linnaosa üldplaneeringu seletuskirjast:
„Lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasiga (kui enamik lodžadest või rõdudest on ehitusloa alusel kinni ehitatud klaasidega, siis võib samal moel kinniehitamist jätkata);
Lodžasid on keelatud korteriga kokku ehitada, muutes või eemaldades algseid piirdetarindeid. Hoone rekonstrueeritav välisilme peab olema kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga. Hoone välisilmet risustavad omavolilised lisandid tuleb demonteerida.
Seega ei tohi enamikel juhtudel rõdusid ja lodžasid omavoliliselt ehitada. Pöörduge kindlasti enne töödega alustamist spetsialisti poole, et vältida ebaseadusliku tegevusega kaasnevaid probleeme ja kulutusi.
