Ülikooli minnes on peale õige eriala valiku üks olulisemaid küsimusi see, kus te elama hakkate. Kas saate vanematekodus edasi elada, loodate ühiselamukohale, üürite või hoopis ostate eluaseme (enamasti korteri)?
„Tudengid kasutavad kõiki neid variante,” ütleb TLÜ karjääri- ja nõustamiskeskuse karjäärinõustaja Kaisa Linnamägi, nentides, et üüriturule mõeldes tundub hetkel küll mõistlikum pigem eluase osta kui üürida. See on tegelikult tudengi vanemate kaaluda. „Vanemad on valiku ees, kas maksta kolm-neli aastat lapse eest või temaga koos üüriraha või võtta eluasemelaen. Samuti tuleb endalt küsida, mida plaanitakse korteriga teha pärast õpingute lõppemist: endale jätta, üürikorterina välja anda või maha müüa.”
Lisaks sellele soovitab Linnamägi endalt küsida, kus peaks soovitav eluase asuma: kas kooli lähistel, et transpordikulusid vähendada, või just kaugemal, et kasutada kooli ja kodu vahel liikumiseks kuluvat aega iseendale, nt rattasõiduks, muusika kuulamiseks või lugemiseks-õppimiseks. Kui teil on auto, peate mõtlema sellelegi, kas ja kui palju on parkimiskohti teie kodu ja kooli juures ning kas parkimine on seal tasuta.
Olgu valik milline tahes, soovitab TTÜ karjääritalituse juht Heiki Beres juba nüüd suvel eluaseme otsingutega alustada. „Räägime sügiseti küll värsketele tudengitele ühiselamutest jms, ent kooli lõpetavate tudengite kohad vabanevad juba mais-juunis. Ka korterite üüri- ja müügiturul tasub silma peal hoida just praegu.”
Ühiselamu
Ehkki pea igal ülikoolil on oma ühiselamud, ei jagu neis kohti kaugeltki kõigile. Seepärast tuleb end koha saamise järjekorda panna kohe kooli sisse astudes – suvel. „Ei tasu ootama jääda kooli infot elamisvõimaluste kohta, mis saadetakse tavaliselt sügisel,” hoiatab Beres. „Kuna esmakursuslased saavad iga aasta eelisjärjekorras ühiselamus kohta taotleda, on kohasoovijate hulk kokkuvõttes suur.”
Ühiselamus elamise plussideks on kahtlemata soodne hind, võimalus olla pidevalt melu keskel koos koolikaaslaste ja sõpradega ning leida ka uusi sõpru. Miinusteks aga vähene privaatsus ning sageli tekkivad keerulised olukorrad, kus toakaaslased soovivad pidutseda, teie peate aga eksamiteks õppima. Seega on mõistlik toakaaslastega kohe algul selged reeglid kokku leppida.
Üürikorter
Üürikorter on ühiselamutoast muidugi kulukam, samas privaatsem. Kulude vähendamiseks võite selle üürida koos sõpradega, võttes ühiselt nii kohustused (nt üüri ja kommunaalide maksmine, koristamisgraafikud, öörahu) kui õigused (nt külaliste kutsumine). Kindlasti analüüsige enne üürimist, kas suudate seal majanduslikus mõttes kokkulepitud perioodi vältel elada.
Korteri üürimise plussideks on võimalus olla ise nn peremees, valida sobilik elupiirkond, jagada kulusid korterikaaslastega ning vähesed investeeringud sisustusse. Miinusteks on vajadus tasuda tagatisraha (enamasti ühe-kahe kuu üür), millest korteriomanik hiljem arvestab vajadusel maha tekitatud kahjud, ning võimalus, et omanik lõpetab üürilepingu varem (kui korter on müügis ja ta leiab ostja).
Ostetud korter
Kindlasti tuleb enne korteri ostmist endale selgeks teha sellega kaasnevad igakuised kulud (kindlustus, kommunaalid, pangalaenumaksed) ning see, kes ja millal need tasub.
Korteri ostmise plussid on võimalus omaette olla – õppida, puhata, sõpru võõrustada jne. Samuti võite kelleltki luba küsimata korteris mööblit ümber tõsta või remonti teha. Oma kodu tunne on kindel, sest kuniks te ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teid sellest ilmajäämine. Koduostu miinusena võib näha aga eluasemelaenu tagasimakse kohustust mitmel järgneval aastatel ning küsimust, mida teha korteriga pärast õpingute lõppu.
Tuuli Elstrok
vabakutseline ajakirjanik
http://www.seb.ee/foorum/kodu/kas-ulikooli-ajaks-tark-eluase-uurida-voi-osta
