Riigikontroll leidis, et kohalikud omavalitsused ei sea endale eesmärgiks enne kasutusloa andmist hoone ohutuses veenduda ega tunneta endal vastutust võimalike hilisemate tagajärgede eest.
Riigikontroll analüüsis, kas kohalikud omavalitsused on enne kasutusloa andmist kontrollinud, kas hooned on nõuetekohaselt ehitatud. Selleks valiti valdavalt suuremates linnades välja hooned, kus viibib korraga palju inimesi, nagu kaubanduskeskused, lasteaiad, koolid, kultuuriasutused ja hoolekandeasutused.
Auditi tulemusel leidis Riigikontroll, et praegune ehitusjärelevalvesüsteem ei taga avalike hoonete ohutuse seisukohast tõhusat omavalitsuste kontrolli ei projektlahenduste ega ehitustegevuse üle. Omavalitsus hakkab hoone ehitusdokumente uurima tavaliselt alles siis, kui talle esitatakse kasutusloa väljastamise taotlus.
Riigikontrolli vaadeldud üheksa hoone hulgas ei olnud ühtegi hoonet, kus omavalitsustele esitatud dokumentidest oleks võinud aru saada, kuidas on hoone täpselt ehitatud, ega hoonet, kus ehitamist oleks alustatud kõiki nõudeid järgides. Kinnikaetud konstruktsioonide tõttu polnud enamikul juhtudel võimalik ehitustöid tagantjärele täpselt tuvastada. Ühelgi juhul ei olnud kohalikule omavalitsusele esitatud sellises ulatuses dokumente, et omavalitsus oleks saanud anda hoonele kasutusloa.
Seejuures olid puudu või puudustega ka need dokumendid, mida omavalitsused ise hindasid kõige olulisemaks. Näiteks tehti Tallinnas Läänemere teel asuva kaubanduskeskuse ehitamise ajal ehitusprojektis nii oluline muudatus, et see oleks eeldanud koguni uue ehitusloa väljaandmist, kuid omavalitsus andis puudulike dokumentide alusel välja hoone kasutusloa.
Muud auditis tehtud olulisemad Riigikontrolli tähelepanekud on järgmised:
- Omavalitsuse käsutuses olevad hoovad, millega mõjutada ehitajat ja omanikujärelevalve teostajat tegema oma tööd korrektselt, on vähetõhusad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium adub olemasolevat olukorda, kuid ei ole ümberkorraldusi valdkonnas vajalikuks pidanud.
- Omavalitsused ei ole taganud, et kasutusele võetaks ainult neid hooneid, millele on väljastatud kasutusluba. Auditis tuvastati kaks hoonet, mis olid kasutusele võetud enne kasutusloa väljastamist. Need olid hooned, kus omavalitsus oli ühel ajal nii omaniku kui ka ehitusjärelevalve teostaja rollis. Näiteks avati Paide linnas lasteaed, millele anti kasutusluba üle poole aasta pärast lasteaia avamist.
Riigikontroll soovitas auditi tulemusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil sisustada avaliku hoone mõiste ning täpsustada ehitusseaduses avalike hoonete ehitamisele esitatud nõudeid. Riigikontroll leiab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks põhjalikult läbi töötama käesoleva auditi käigus saadud kohalike omavalitsuste seisukohad ning kujundama koostöös omavalitsustega välja võimalused, kuidas omavalitsused saaksid sekkuda avalike hoonete ohutuse tagamisesse senisest tõhusamalt juba ehitusprotsessi eel ja käigus.
Riigikontroll auditeeris Tallinna, Tartu, Valga, Haapsalu ja Paide linnas ning Rapla vallas aastatel 2008–2013 ehitatud avalikke hooneid, mis kuulusid selliste hulka, kus viibib korraga palju inimesi. Väljavalitud hooned asusid maakonnakeskustes, kuna valdav osa avalikest hoonetest ehitatakse just suurematesse asulatesse. Perioodil 2008–2013 väljastasid kohalikud omavalitsused sellistele hoonetele üle 800 kasutusloa.
