Volikogu kehtestas Tartu kesklinna üldplaneeringu, mille elluviimisega soovitakse tuua kesklinna rohkem elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone.
Kesklinna üldplaneeringu koostamise algatas volikogu 2010. aasta detsembris sooviga leida uusi võimalusi, kuidas Tartu keskuses avalikke funktsioone säilitada, soodustada inimeste elamist kesklinnas ning seda vaba aja veetmise kohana arendada.
Kehtestatud planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame.
Ligi 190 hektari suurune linna keskuse ala on jaotatud Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumiks, mille linnaehitusliku olemuse, säilitatavate väärtuste, hoonestuse, haljastuse, liikluse ja muude küsimustega planeering tegeleb. Üldplaneeringu ajaline perspektiiv on tinglikult 15 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks arengustrateegias “Tartu 2030” ja Tartu kesklinna strateegias.
Planeeringus on esitatud Tartu kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ja eesmärgid, üldised funktsioonid piirkondade kaupa, hoonestamise tihendamise või uushoonestuse vajadus, puhkealade arengusuunad, liiklusruumi arendamine jms.
Kesklinna üldplaneering oli avalikul väljapanekul möödunud aasta 19. oktoobrist kuni 19. novembrini, arvamusi ja ettepanekuid laekus ligi 160 isikult. Üheks peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks kujunes planeeringus ette nähtud parkide osaline hoonestamine. Küüni tänava parki on ette nähtud võimalus Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi hoone rajamiseks, Atlantise juurde Holmi parki on planeeritud konverentsikeskus ja nn riigimaja.
Avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusel otsustati jätta hoonestamata Tartu Kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala ning vähendati Holmi parki kavandatud hoonestusala. Tartu linn on seisukohal, et parkide mõningase vähenemise kaalub üles eesmärk tuua kesklinna rohkem teenuseid ja vähendada sundliikumist. Haljasalade vähendamist on kavas kompenseerida nende kvaliteedi tõstmise ja kujundamisega aktiivselt kasutatavateks parkideks.
Kesklinna üldplaneeringu kehtestamise poolt hääletas 28, vastu oli 1 volikogu liige.
