Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna Tallinna linnavolikogule vastuvõtmiseks otsuse eelnõu, mille kohaselt aastatel 2005-2006 valmib elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” raames vähemalt 600 uut eluaset omanikele tagastatud majade sundüürnike elamispinna probleemide leevendamiseks Tallinna linna ja erasektori koostöös.
Antud eelnõus ettenähtud avaliku ja erasektori koostööprojekti vorm on esimene selletaoline algatus Tallinna linnas.
Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002.a. otsusega nr. 175 kinnitatud elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” sätestab programmi eesmärgiks lahendada 5000 abivajaja, millest enamus on sundüürnikud, leibkonna eluasemeprobleem aastaks 2008. Programmi maksumus on arengukava kohaselt 900 miljonit krooni ning finantseerimine on planeeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest vastavalt 25% ja 75%. Eeltoodust tulenevalt peaks riik investeerima nimetatud programmi realiseerimiseks 225 miljonit krooni. Tänaseks on enamus programmi raames Tallinnas ehitatud eluasemed linnaeelarvelistest vahenditest.
Arvestades Tallinna linnalt munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate tagastatud eluruumi üürnike arvu seisuga 01.09.2004.a., mis on 2691 isikut, Tallinna linna eelarve hetkeseisu ja piiratud võimalusi võõrvahendite kaasamiseks täiendavate laenude näol lähiaastatel, tuleb pidada otstarbekaks elamuehitusprogrammi realiseerimiseks linna ja erasektori koostöövormi. Linna- ja erasektori koostöö võimaldab kiirendada programmis püstitatud ülesannete täitmist, leevendada omandireformi tagajärjel Tallinnasse kontsentreerunud ja üha teravnevaid suuri sotsiaalseid pingeid tulenevalt omanike ja sundüürnike vastastikuste õiguste ja kohustuste ebapiisavast õiguslikust regulatsioonist ning oluliselt vähendada koormust linnaeelarvele.
Tallinna linn korraldab hoonestusõiguse seadmise avaliku konkursi hoonestusõiguse seadmiseks Loopealse rajoonis asuvatele Tallinna linnale kuuluvatele kinnistutele tingimusel, et hoonestaja ehitab kehtestatud tingimustele vastavad korterelamud ning et rajatavates korterelamutes peab kokku olema vähemalt 600 korterit ning et hoonestaja annab nimetatud elamud linnale rendile. Korterite struktuur peab baseeruma reaalsel Tallinnas eluaset taotlevate sundüürnike leibkondade struktuuri analüüsil.
Hoonestaja on kohustatud sõlmima Tallinna linnaga rendilepingu kestvusega 24 aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg on 24 aastat alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest.
Linnale rendile antavate korterelamute ehitamine toimub hoonestaja poolt, kusjuures linn ei osale vastavate korterelamute ehitamise finantseerimises. Hinnanguliselt on hoonestaja poolt linnale rendile antavate korterelamute ehitamise investeeringu maksumus ca 300 miljonit krooni.
Arvestades, et vastavalt kehtivale korrale tasub munitsipaaleluruumi üürnik üüri 20 krooni/m2 kohta kuus ja lähtudes tegelikest üürimääradest, tuleb linnal tasuda renti ca 48-49 krooni/m2 kohta kuus rendileandjale, mis ühtekokku kogu rendiperioodi vältel moodustab linna kuluks 18-19 miljonit krooni aastas.
