Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule Kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu.
„Sisuliselt oleme selle otsusega astumas viimast sammu, mis viib Tallinna üldplaneeringud ülelinnaliselt linnaosakesksete ja teemaplaneeringute tasandile,“ sõnas planeerimisvaldkonda kureeriv abilinnapea Andrei Novikov. „Pärast Nõmme, Põhja-Tallinna ja Kesklinna üldplaneeringute kehtestamist on üldplaneering kõigil linnaosadel ning 2001. aastast siiani osaliselt kehtiv Tallinna üldplaneering kaotab kehtivuse täies ulatuses.“
Tallinna Linnaplaneerimise Amet alustas linna üldplaneeringu koostamist 1994. aastal. Toonase plaani kohaselt pidanuks jaanuaris 2001 linnavolikogus kehtestatud Tallinna üldplaneering kehtima aastani 2010, ent planeering on tänaseni osaliselt kehtiv.
„Omandireformi ja majanduse kiire arengu tingimustes sai üsna pea selgeks, et kogu linna hõlmav üldplaneering ei arvesta Tallinna arenguvajadusi piisavalt,“ tõdes Novikov.
Tänaseks on kehtestatud Mustamäe linnaosa (2006), Pirita linnaosa (2009), Lasnamäe elamualade (2010), Lasnamäe tööstusalade (2015), Kristiine linnaosa (2016) ja Haabersti linnaosa (2017) üldplaneering. Vastu on võetud Nõmme linnaosa üldplaneering (2017), mis on kavas volikogule kehtestamiseks esitada käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta esimestel kuudel. Algatatud on ka Põhja-Tallinna üldplaneeringu (2006) koostamine. Eeldatavasti esitatakse see linnavolikogule vastuvõtmiseks selle aasta jooksul.
Lisaks üldplaneeringutele kehtib Tallinnas kolm teemaplaneeringut – Kõrghoonete paiknemine Tallinnas (2009), Tallinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine (2009) ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine (2015).
Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, koosnedes üleriigilisest planeeringust, riigi eriplaneeringutest, maakonnaplaneeringutest, üldplaneeringutest, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutest ja detailplaneeringutes. Kolme esimese planeeringutasandi koostamise korraldajaks on riik, kolme viimase puhul kohalik omavalitsus. Iga koostatav planeering peab olema kooskõlas kõrgema astme planeeringuga.
Tallinna Kesklinna planeeringute lähiajaloost:
1972. aastal kuulutati välja kutsutud arhitektuurivõistlus Tallinna kesklinna planeerimislahenduse saamiseks ning võistluse tulemusel valmis 1981. aastal kesklinna detailplaneering, mille arhitektideks olid Dmitri Bruns, Toivo Kallas ja Raine Karp ning inseneriks hilisem Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Hain Karu. Seda projekti selle liigse ressursimahukuse ja olemasolevasse linnaruumi hoolimatu suhtumise pärast aluseks ei võetud ning telliti alternatiivlahendus.
Uue planeeringu ideoloogia ja eesmärgid erinesid põhimõtteliselt eelpoolnimetatud planeeringust. Planeeringu järgi defineeriti esmakordselt vajadus säilitada iseseisva ajaloolise üksusena-arengualana Rotermanni kvartal, Maakri tänava piirkonna nähti ette kõrghoonete ala, sõnastati vajadus säilitada terviklike miljööaladena mitmed kesklinna eriilmelised asumid jne.
1984. aastal kehtestatud, arhitektide Irina Raua ja Ignar Fjuki eestvedamisel valminud Tallinna keskosa detailplaneering oli oma ajas märkimisväärne saavutus, mis seadis eelmärgiks märksa säästlikuma ja inimsõbralikuma linnaruumi arengu.
