Vähenenud pakkumiste hulk ja kallinenud hinnatase on taas esile toonud ostjaskonna, kes soovivad remontivajavat korterit. Kõige enam soovitakse vanu väiksemaid kortereid miljööväärtuslikes puithoonetes.
Ostjate sooviks on saada korter, milles on tehtud võimalikult vähe, veel parem, mitte üldse remonti. Parim on variant, kus on säilinud vanad uksed, aknad, elektripistikud, ahjud, radiaatorid jne. Aeg-ajalt kohtab foorumites ja sotsiaalvõrgustikes ka sooviavaldusi ühe või teise detaili, näiteks ajastutruude lambilülitite, hankimiseks. Enam ei piirduta lihtsalt moodsa ja hubase, vana maja hõngu toetava renoveerimisega, vaid taastada püütakse ka korteri endisaegset olemust või jõuda sinna lähedale. Seda loomulikult 21. sajandit arvesse võttes.
Renoveerimistöid tehakse nii spetsialiseerunud ettevõtete abil kui ka omal käel. Üldiselt arvestatakse tööde pikema kestusega.
Tegelikult on remontivajavad korterid alati teatud ostjaskonna huviorbiidis olnud, kuid olukorras, kus korterite müügipakkumisi on jäänud aina vähemaks ning üldine hinnatase kasvanud, on need muutunud taas arvestatavamaks alternatiiviks ja neist räägitakse rohkem. Kuna kõige defitsiitsemad on korterid miljööväärtuslikes puitlinnaosades, siis on Kalamaja, Pelgulinn või Kassisaba ka asumid, mille suunal see huvi avaldub. Oma osa mängib muidugi ka asjaolu, et neis linnaosades on algupärandit hindavaid kinnisavaraostjaid ka keskmisest rohkem.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
