Viimasel ajal on meedias kajastatud juhtumeid, kus kindlustusandjad on olnud seisukohal, et äike ei ole loodusjõud ning kahju, mis pikselöök põhjustab, jääb seetõttu hüvitamata.
Kindlustusleping eitab, et äike on loodusjõud
Kui isik on kindlustanud oma vara loodusjõudude poolt tekitatud kahju vastu ning lepingus on sõnaselgelt kirjas, et äikest loodusjõuks lugeda ei saa, võib sellist tingimust lugeda üllatuslikuks ning seega seadusevastaseks. Kuid suure tõenäosusega sellist klauslit keegi oma kindlustuslepingust ei leia.
Küll aga võib kindlustuslepingutest leida tingimuse, mis ütleb, et kindlustusjuhtumiks on olukord, kus kindlustuse objekt kahjustub või hävib pikselöögist tingitud tulekahju või silmnähtavate mehaaniliste purustuste tõttu. Samal ajal lisab kindlustusleping, et kahju tekkimine pikselöögist tingitud elektrihäirete tõttu ei ole kindlustusjuhtumiks. S.t nt kui pikse tulemusena tekivad majas elektrihäired, mis omakorda rikuvad kodutehnika, siis viimase kahjustumise eest hüvitist ei maksta.
Tekib küsimus, kas on üllatuslik (ning seega seadusevastane) välistada pikse poolt põhjustatud elektrikõikumised.
Seadusega kehtestatud nõuded tüüptingimustele
Kindlustuslepingud on enamasti tüüptingimustega lepingud. Tüüptingimused on lepingutingimused, mis on eelnevalt välja töötatud ning neid kasutatakse lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuste sisu. Selleks, et tüüptingimused saaksid lepingu osaks ning oleksid kehtivad, peavad nad vastama võlaõigusseaduses ette nähtud nõuetele.
Vastavalt VÕS §-le 37 ei tohi tingimused olla üllatuslikud. Riigikohus on välja toonud hulga kriteeriume, mille järgi tüüptingimuste üllatuslikkust hinnata. Välja tuleb selgitada, kas samas olukorras heas usus tegutseva mõistliku kindlustusvõtja jaoks oleks selline lepingutingimus ootuspärane. Arvestada tuleb nii kindlustuslepingu olemuse, eesmärgi kui ka tavadega (vt lahend 3-2-1-76-07). Näiteks on üllatustingimuseks loetud klausel sõiduauto kindlustamise lepingus, mille kohaselt ei loeta kahjujuhtumiks olukorda, mis on tingitud sõiduki võtmete kaotsiminekust või kui korteriomandi müügilepingus sisaldub tingimus, mille kohaselt arvestatakse korteri üldpinna sisse ka rõdu pind jne.
Lepingutingimused tuleb läbi lugeda!
Seega on üllatustingimuse esinemine igakordse hinnangu küsimus. Kindlustingimusi ei saa pidada just põnevaks õhtuseks lugemiseks. Samas kui juba kindlustuse eest igakuised makseid sooritada, on esimene soovitus kindlustusvõtjale leida see aeg, et lepingutingimused põhjalikult läbi töötada, küsida selgitusi ja valida vajadustele vastav pakett. Teisalt on küsitav, kas tingimus, mis välistab pikse poolt põhjustatud elektrikõikumised, vastab seaduse nõuetele.
Maarja Pild
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
