Eesti Konjunktuuriinstituut jälgib ja analüüsib igakuiselt Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi.
Juunis 2020 tõusis kindlustundeindikaatori näit −57-lt −45-le ja seda eelkõige tänu paranenud väljavaadetele eelolevate kuude nõudluse suhtes. Konjunktuuriinstituut resümeerib, et prognoosi saldo lubab eeldada olulist nõudluse languse pidurdumist lähikuudel. Kui eriolukorra kuudel vähenes teenuste müük 70%-l ettevõtetel, siis järgmisel kolmel kuul loodab juba 19% ettevõtteid nõudluse kasvule, ehkki 35% prognoosib edasist nõudluse langust.
Numbrid ei ole küll päris sellised, mis lubavad öelda, et toimunud on lõplik murrang ja valdav osa turuosalistest vaatab optimistlikult tulevikku, kuid teatav märgilisus on selles kokkuvõtlikus hinnangus siiski olemas. Siin tundub, et kinnisvarasektor käib ühte jalga kogu ülejäänud ühiskonnaga, kus COVID-19 leviku järjepidev aeglustumine koos sooja suvega muudab juba iseenesest inimesed rõõmsamaks ja tuleviku osas positiivsemaks. Ja usk tulevikku on kinnisvaraturu nõudluse ja pakkumise seisukohalt äärmiselt kriitiline faktor. Kui usk on olemas, siis on ostjad valmis kinnisvaraga tutvuma ja ostuotsuseid langetama ning arendajad valmis ehituslepinguid allkirjastama ja müügiga alustama.
Konjunktuuriinstituudi analüüsi ja üleüldise fooni paranemist toetab fakt, et viimastel nädalatel on mitu arendajat teatanud, et pausile pandud uusarendustega liigutakse edasi ja kopameestele on antud käsk alustada vundamendiaukude kaevamist. Esimene ehmatus on möödas, arendajad tajuvad, et uusarenduste turul küllastumist ei ole ja läbimõeldud projektid on ikka hinnas. Seda enam, et ehitus võtab oma aja ja hetkel räägime hoonetest, mis valmivad rohkem kui 12 kuu pärast ehk ajal, mil oleme loodetavasti lõplikult unustanud viirusega seotud mured. Uusarenduste ehitamisega ei liiguta edasi mitte ainult Tallinna kesklinna piirkonnas, vaid ka Tartus ja teistes linnades. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et kriisi näol oli ju ikkagi tegemist tervisekriisiga, mis kasvas küll üle majanduskriisiks, kuid ei tekkinud otseselt majanduse ega kinnisvaraturu mullistumise tagajärjel. Kinnisvaraturg on tegelikult juba hulk aastaid olnud küllalt tasakaalus ja kuigi hetkel on tarbijate kindlustunne madalavõitu ja pangad ettevaatlikud, siis pikemas perspektiivis ei näe põhjust, miks peaks järjest jõukamaks muutuvas Eestis vähenema mõistlikus mahus nõudlus oma kodu ja uusehitiste vastu.
