Kinnisvara vahendusturu oluline jätkuv trend on portaalistumine. Kunagine erinevate vahendusfirmade pakkumiste kokkukoondamise süsteem ehk MLS (Multiple Listing Service) sai USAs alguse sellest, et kord nädalas vahetasid kinnisvarafirmad üksteisega pakkumiste nimekirju. Arvutite ja Interneti hoogne pealetung võimaldas pakkumisi hõlpsalt kokku koondada internetipõhisesse andmebaasi. Kui mitme firma ühised pakkumiste nimekirjad Eestisse jõudsid, siis esmalt peeti seda ekslikult mitme kinnisvarafirma liitumise avasammuks.
Tänasel päeval on kõik vähegi olulisemad Eesti kinnisvaravahendajad oma pakkumisi esitlemas ühes või mitmes kinnisvaraportaalis. Suuremad pakkumiste vahendajad on City24 (detsembris 2002. a. ca 8000 pakkumist), Kinnisvaraweb (ca 7100 pakkumist) ja Kinnisvarakeskus. Ülejäänud portaalid on suhteliselt napi pakkumiste arvuga või on tegemist paari-kolme firma pakkumisi avaldava nn. portaalidega, kus on suur osakaal eraklientidel. 2002. a. detsembris oli Kinnisvarawebiga liitunud 81, City24-ga 96 kinnisvara vahendusfirmat.
Kinnisvaraportaalid on “leviala” laiendanud alternatiivse suunitlusega portaalidesse. Nt. City24 ja Kinnisvarawebi pakkumised leiab ka Delfi vastavatelt alamlehekülgedelt ning mitme teisegi laiaskaalalise portaali kinnisvarapakkumisi kajastavast alamosast.
Portaalid on eeskätt suunatud likviidsema vara vahendustegevuse edendamisele. Siia alla kuulub elukondlik kinnisvara (elamud, korterid, maa), kui ka enamstandardne äriotstarbeline kinnisvara (bürood, kaubandus- ja teeninduspinnad…). Spetsiifilisemate kinnisvaraobjektide juures (nt. tootmispinnad, väga suured büroopinnad, ülikallid elamud) on pakkumisi vahendavad portaalid olulised, kuid mitte alati esmased infokanalid – siin muutub tähtsaks suunatud pakkumiste tegemine. Klientide seisukohast annavad portaalid hea võimaluse hinnataseme ja muu taustainfo otsimiseks.
Suur osa pakkumisi kinnisvaraportaalides on kinnisvara vahendusfirmadelt. Enamus portaale pakub ka eraklientidele võimalust pakkumiste sisestamiseks. Reeglina on eraklientidele mõningad piirangud, näiteks pakkumiste arvu osas. Kinnisvaraportaalide prioriteetsem pakkumiste esitajast klient on teenustasu maksev kinnisvarafirma, seetõttu kuvatakse tasuta sisestatud eraisikute pakkumisi viimastena.
Peamised teenused, mida tänased kinnisvaraportaalid pakuvad on kinnisvarapakkumiste kuvamine, nende eksport kinnisvarafirma kodulehele ning liitunud maakleritele/maaklerfirmadele läbi portaali pakkumiste ja ostusoovide laialisaatmine. Lisaks võimalus leida notarite, kinnistusametite kontaktandmeid ning nõuandeid ostu- või müügiprotsessi edukaks läbiviimiseks. Täiendavalt võib näiteks City24-st leida kinnisvaraturgu puudutavad uudised ja ühe kahest Eesti kinnisvarateemalisest foorumist. Lisaks kinnisvarapakkumiste või -soovide infole on läbi City24 võimalik otsida ka kinnisvarahindajat.
Tulevikusuundumustena võib prognoosida kinnisvaraportaalide jätkuvat olulist rolli vahendusturul. Peamised portaalide kasutajad on maaklerid. Maaklerid soovivad portaalidest statistikat erinevate pakkumiste kohta. Miks mitte pakkumiste baasil koostatavat ülevaadet erinevatest piirkondadest. Kindlasti on oluline võimalus jälgida konkreetsete pakkumiste vaadatavust.
Portaali ülesandeks peab olema vähendada maakleri tehtava töö dubleerimist. Töö dubleerimist aitab vähendada kliendiandmebaasi pakkumistega sidumise ning selle kaudu kliendi ajaloo jälgimise võimalus. Samuti oluliste tegevustega seonduvate aruannete koostamise võimalus ning maaklerfirma juhil neist aruannetest koondülevaate saamise võimalus. Positiivse näitena on juba täna olemas võimalus otse Kinnisvarawebist reklaamtekst kuulutustelehte saata, sama teenus on valmimas City24-l.
USA näiteid (Century21.com, MSN House & Home, Realtor.com…) eeskujuks tuues saab kinnisvaraportaal kinnisvaraostjale või üürilevõtjale pakkuda informatsiooni piirkonna koolide, lasteaedade kohta. Samuti kuritegevuse taseme, kinnisvara hinnataseme, maa maksustamise kohta. Palju pakutakse infot kinnisvaraga otseselt või kaudsemalt seonduvate teenuste (finantseerimine, kindlustus, kolimine, remont ja ehitus, sisekujundus, aiandus…) kohta.
Mitmetes portaalides võib leida maaklerite lühikese tutvustuse, kus on märgitud tema turul tegutsemise aeg, tegevuse valdkonnad, piirkonnad ning litsentside olemasolu. Viimase eesmärk on läbi avatud suhtumise luua esmase usaldusväärse kontaktiloomise võimalus. Siin avaldub oluline erinevus Eesti ja USA lähememise vahe. USAs on Internet kliendi jaoks kanal maakleri otsimiseks. Eestis edastab klient Interneti teel büroodele oma andmed ning jääb ootama, millal maaklerid temaga ühendust võtavad.
Hindamisteenuse ja turuanalüüsi arendamiseks on portaalidel võimalik välja töötada tehinguregistri süsteemid, mis kajastavad turul toimuvat. Teisest küljest on Eesti pindalalt, majanduselt ja kinnisvaraturu suuruselt väike riik, kus ülidetailset informatsiooni iga piirkonna kohta eraldi portaalid kunagi vaevalt hakkavad välja tooma – laiemahaardelisele tegutsejale on kogu Eesti üks piirkond. Samas lubab Eesti väiksus luua komplekse andmebaasi teatavat tüüpi kinnisvarast (nt. kõik uued korterelamud, kõik uued elamurajoonid). Viimasega haakuvad tihedalt detailplaneeringud. Eeskätt kinnisvaraportaale kasutavatele kinnisvarafirmadele pakuvad huvi nt. omavalitsuste ja kohtutäiturite poolt enampakkumisele pandavatest kinnisvaraobjektidest.
Oluline on võimalus kasutajasõbralikult ühest kohast kinnisvara soetamisega haakuva süstematiseeritult info leidmiseks. Üle kahe olulise kinnisvaraportaali Eestis kolme aasta pärast vaevalt alles on. Portaalid peavad konkurentsis püsimiseks teenuseid arendama. Lihtsaid kuulutustetahvleid kinnisvara leidmiseks kasutada on väheefektiivne.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kinnisvaravahendus portaalistub aina enam. Kõik väiksemad kinnisvaravahendajad oma pakkumisi kajastavat Interneti kodulehekülge enam ei loogi ja müügitegevus käib vaid portaalide kaudu. Siiski jäävad firmade koduleheküljed ettevõtte identiteeti ja taustainfot kandvaks kanaliks, millest täielikult ei loobuta.
Portaalid peavad konkurentsis püsimiseks end aktiivselt maaklerfirmadele müüma. Selleks tuleb teenuseid edasi arendada. Õnnestumise korral saab portaalis olema piisavalt pakkumisi ja nii hakkavad ka lõpptarbijad portaali aktiivselt kasutama.
