Analüütikud usuvad, et kinnisvaraäri muutub üha “puhtamaks” spekulantidest ja libamaakleritest, kusjuures tulu teenivad selles äris vaid järjekindlad ning ausad tegijad.
“Elanikkonna üha suurenenud maksevõime on võimendanud eestlasele omast oma kodu mentaliteeti, mistõttu uut eluaset soetada soovijate huvi on koondunud just eramutele,” iseloomustab kinnisvarafirma Uus Maa analüütik Ain Kivisaar möödunud aasta kinnisvaraäri suundumusi. Kivisaare hinnangul on suurenenud ostuhuvi tõstnud nii vanemate kui uuemate eramute likviidsust, mis omakorda on põhjustanud senisest suuremad hinnaerinevused.
ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark peab laenuturu plahvatuslikku avanemist kinnisvara hindasid oluliselt mõjutavaks teguriks. “Igakuiselt kasvab eluasemelaenude jääk umbes 100 miljonit krooni,” märgib Toompark. “Kliendisõbraliku taseme on saavutanud ka intressimäärad.”
Pindi Kinnisvara Tallinna kontori asejuhataja Rein Pütsepp peab läinud aastal tähelepanuväärseimaks elamispindade ootustest suuremat hinnatõusu. “Hindade tõusu võis küll aasta alguses aimata, ent lõpuks kujunes see 1999. aastaga võrreldes ligi 10protsendiliseks,” selgitas Pütsepp, kelle sõnul puudutab hinnatõus eelkõige pealinna kortereid. Ãœks silmapaistvamaid elamuprojekte on Pütsepa hinnangul Merirahu elamurajoon, kuigi ta ei pea 80 krundi müümist ruutmeetrihinnaga kuni 3000 krooni kuigi reaalseks.
Järjest enam firmasid ja üksikisikuid avastab, et kinnisvara ei pea omama, vaid seda saab ka liisida, üürida jne. Tõnu Toompark usub, et inimeste mobiilsuse suurenemine muudab kinnisvaraturu efektiivsemaks, kusjuures tulu teenivad selles äris professionaalid, mitte spekulandid või libamaaklerid.
Artikkel on avaldatud 08.01.2001 väljaandes Ärielu –
