Aktiivne elamispindade turg paneb mõtlema ja ka rääkima, kas turul on tegemist uue buumi ilmingutega või koguni vana kurja buumi endaga? Või on tegemist tavapärase rahuliku kinnisvaraturu arenguga, kus ülekuumenemisest oleme kaugel?
Meediaväitluses on lauale laotud argumente ühelt ja teiselt poolt. Teemasse süvenedes võime tõdeda, et buumi ilmingud on täiesti olemas, kuid muretsemiseks siiski põhjust ei ole.
Elamispindade tehingute arv on oluliselt kasvanud
Tallinna elamispindade tehingute arv on 2013 I kvartalis aastatagusest 11% kõrgemalt. Seejuures on korteritehingute arv aastaga kasvanud 7%. Tegemist on seejuures juba järjestikuse teise kiire tehingute arvu kasvuaastaga.
Tehingute arvu kasv on olnud järjepidev. Kui 2012. aastal tehti Tallinna elamufondist tehing 4,1% eluruumidega, siis viimase 12 kuu jooksul juba 4,8% eluruumidega.
Üldiselt peetakse mõistlikuks rahuliku turu normaalsuseks, kui elamufondist on aasta jooksul käibes 3-5% eluruumidest.
Hetkel oleme selle normaalsuse ülemise piiri äärt ületamas. Samas aga peame arvestama üldist majanduskonteksti ehk seda, et asume alles majanduskriisis ning et me järjest kärbime Eesti majanduskasvuootusi.
Selline majanduse laiem kontekst ei anna õigustust kinnisvaraturu sedavõrd kõrgele aktiivsusele.
Tehingute arvu taga on kasvanud nõudlus
Kinnisvaraturu omapärana ei ole siin uut pakkumist võimalik kiiresti tekitada. Ühe keskmise suurusega korterelamu ehitamine võtab aega enam-vähem aasta. Sellele lisandub aga planeeringute menetlemise ja ehitusloa saamise aastatepikkune protsess.
Nii on kasvanud nõudlus koorinud pakkumiste hulgast koore ehk parimad pakkumised. Pakkumiste hulk on vähenenud. Näiteks pakuti mais 2013 portaali KV.EE andmetel Tallinnas müügiks 6800 korterit. Veel aasta tagasi oli pakkumisi 8700 ehk pakkumisi on aastaga jäänud 22% vähemaks.
Pakkumiste vähenemine vähendanud konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel ja on andnud võimaluse müügihindade tõstmiseks. Korteritehingute hinnad on maa-ameti andmetel aastaga Tallinnas kasvanud tempokalt 11%.
Pool osturahast tuleb omavahendite arvelt
2013 I kvartali elamispindade tehingute kogukäive oli 267 miljonit eurot. Eluasemelaenude käive oli seejuures 125 miljonit eurot. Seega finantseeritakse elamispindade ostudest pisut üle poole omavahenditest.
Tegemist on madala näitajaga, mis justkui lubaks, et uute eluasemelaenude väljastamiseks on veel ruumi küllaga.
Tagasihoidlik elamispindade tehingute laenuga finantseerimise määr siiski ei tähenda, et laenuturg oleks närb. Eluasemelaenude käive ehk uute laenude väljastamine on aastatagusega võrreldes kasvanud 23%. Laenukäibed on viimase kahe aasta jooksul kasvanud aasta baasil igati tugevalt 11-28%.
Laenuraha kasv on kindlasti olnud tegur, mis siinse loogilise ahela esimest tegurit ehk tehingute kasvu on tagant kannustanud ja seda paljus seetõttu, et intressimäärad on ajalooliselt kõige madalamal 2,6-2,7% tasemel.
Arvestades taas üldisemat majandusreaalsust, aga ka tänast Eesti inimeste kõrget laenukoormat on tegu vaieldamatult kõrge laenukäibe kasvuga.
On siis buum või mitte?
Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et nagu ühe pere lapsed ei ole täpselt sama nägu on ka kinnisvarabuumid ja -buumikesed eelnevatest erinevad. Kui mitte ainut vormilt, siis sisult kindlasti.
Täna on turul selgelt ülekuumenemise märke. Tehingute arv on ülikõrgel, mis ei ole kuidagigi vastavuses majanduse hetkeseisuga. Korterite hinnad kasvavad seejuures kiirusega, millele sissetulekute kasv jääb kordades allapoole.
Positiivne on siin see, et tegemist on piirkondlikult kitsa trendiga ainult suuremates tõmbekeskustes. Samuti puudutavad buumiilmingud kitsast teisest olemasolevate korterite sektorit ulatumata isegi näiteks majade või elamumaa turule.
