Mullu kasvas pankadest võetavate eluasemelaenude maht, kuid laenuvõtjate arv jäi samaks. Ekspertide sõnul võiks majandusolukorda arvestades korteritehingute arv alanud aastal veidi langeda. Oma madalseisust 2009. aastal on eluasemeturg välja tulnud ning hinnad on nüüdseks ka väikelinnades kasvama hakanud, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kinnisvarakonsultant ning osaühingu Kinnisvarakool juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et kinnisvaraturu eestvedajaid, Tallinnat ja Tartut tabanud hinnatõus tõi eluasemeturul kaasa suure kõikumise.
“Elamispindade pakkumiste arv, hakkas eelmise aasta alguses suurenema ja suurenema ning tehingute arv 2014. aasta teises ja kolmandas kvartalis nii Tallinnas kui ka Tartus kukkus oluliselt. Hinnad läksid nii kõrgele, et ostjad ei suutnud seda kinnisvara enam osta,“ rääkis ta.
Turu suurima tegija Swedbanki andmetel oli mullu keskmine eluasemelaen 58 000 eurot ning võrreldes aasta varasemaga oli kasv kaheksa protsenti.
Seega, laenajate arv püsib sama, aga maht suureneb.
Kõige sagedamini võetakse laenu 26-30 aastaselt, sageduselt järgmised on 31-35 aastased. Keskmise korteri suurus on 52 ruutmeetrit, kuigi kõige ostetum korter on tegelikult veidi väiksem.
“Kõige domineerivamad on korterid vahemikus 36-55 ruutmeetrit ning sellest järgmine vahemik on 56-75 ruutmeetrit. Ja neid päris väikseid, alla 35 ruutmeetri suuruseid, ostab kuskil 10 protsenti inimestest ja päris üle sajaruuduseid ka hästi vähe,” lausus Swedbanki erakliendi laenuportfelli juhtimisosakonna juhataja Kersti Arro.
Laenu võtta on praegu soodne, sest intressid on madalad. Nii Swedbank kui ka Nordea kinnitavad siiski, et laenurallit pole oodata, sest esiteks on inimesed ise laenuvõtmist põhjalikumalt läbi kaaluma hakanud ning pankade laenupoliitika, eriti Nordeas, on olnud aastaid konservatiivne, et inimene jaksaks laenu maksta ka siis kui intressid tõusevad.
Kinnisvarafirmad prognoosivad mõnevõrra rahutu aasta järel eluasemeturu stabiliseerumist ning Nordea Baltikumi laenutoodete üksuse juht Jarmo Liiver usaldab neid.
“Mis võib juhtuda, seda ei oska tegelikult keegi öelda. Kinnisvarahinnad oma olemuselt on suhteliselt emotsionaalse iseloomuga. Nende muutust võib tingida väga palju faktoreid. Kui kinnisvarafirmad näevad, et see aasta tuleb rahulikum, siis ju neil on ka mingid argumendid tagataskus,” rääkis ta.
Tallinna ja Tartu korteriturule kuluks ära veidi jahtumist, arvas Tõnu Toompark.
“Arvestades majanduse üldist seisukorda ja kindlustunnet, tekib minul küsimus, kas see korterite turg peab nii aktiivne olema. Siin võiks olla ruumi tehingute arvu mõningaseks vähenemiseks. Kindlasti oleks turule tervislik see kui hinnatõus pidurduks. Tallinna hinnad olid eelmise aasta neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 12 protsenti kõrgemad. See on väga suur number,” arvas ta.
Toimetas
Madis Järvekülg
http://uudised.err.ee/v/majandus/2d52bf3c-6507-4f17-a8f7-9c427bef65be
