Paljud korteriühistud on oma põhikirjaga määranud, et osa majandamiskuludest, nt prügivedu, jaotatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvu järgi. Kas selline lähenemine on õige?
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (mõõteseadme näidu alusel).
Teistsugune kohustuste jaotuse alus on lubatud vaid siis, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Korteris elavate inimeste arvu järgi majandamiskulude jaotamine ilmselgelt kahjustab nii mõnegi korteriomaniku huve. Miks?
Esiteks, korteriühistul ei ole alust nõuda üürnike, muude pereliikmete või tuttavate andmeid, sest igal juhul vastutab ühistu ees üksnes omanik.
Teiseks, isikuandmete nõudmisega muutub ühistu isikuandmete töötlejaks, millega kaasneb ka ühistu kohustus järgida isikuandmete kaitse seadust ja isikuandmete kaitse üldmäärust.
Ning kolmandaks – üks inimene võib rohkem prügi toota, kui mõistlikult majandav suurpere.
Erandid on lubatud vaid eriomandi kokkuleppega, milleks aga on vajalik korteriomanike konsensus ja soovitavalt kanne kinnistusraamatusse, kuna kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna.
Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee
Lisateave ja kontakt
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |