Suuremad korteriühistud, kus kinnistul on mitu maja ja palju korteriomanikke, on sageli hädas üldkoosoleku kvooruminõude kokkusaamisega. Tuleb korraldada korduskoosolekuid ja nii mõnigi vajalik otsus võib jääda vastu võtmata.
Selliste ühistute puhul oleks mõistlik põhikirjaga ette näha täiendav ühistu juhtorgan – volinike koosolek, mis täidab üldkoosoleku ülesandeid põhikirjaga määratud ulatuses. Näiteks, kui kinnistu koosneb mitmest kortermajast, võiks otsuseid vastu võtta majade kaupa eraldi. Volinike arv ja nende valimise kord tuleb ette näha põhikirjas.
Kui juhatuses võivad olla ka mitte korteriomanikud, siis volinikeks saab valida vaid korteriomanikud. Siiski, erinevalt juhatusest, ei või volinikud esindada korteriühistut seadusliku esindajana. Põhikirjas tuleb sätestada ka volinike koosolekule antav pädevus.
1. veebruarist 2023. a kaotatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning mittetulundusühingute seaduse muudatustega piirangud volinike koosoleku pädevusele. Siiski jääb kehtima piirang, mille kohaselt ei või volinike koosolek ise valida volinikke või juhatust, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Samuti ei või volinike koosolek otsustada küsimusi, mis on seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.
Ühistud, kellel on vajadus volinike koosoleku järele, võiks muuta enda põhikirja ja lisada sinna volinike koosoleku võimalus. Aga ka need ühistud, kellel on volinike koosolek olemas, võiks põhikirjas üle vaadata, kas ehk ei peaks lubatud ulatuses volinike koosoleku pädevust laiendada.
Kui teil on küsimusi või te vajate uut kehtivate õigusaktidega kooskõlas olevat põhikirja, kirjutage mulle evi.hindpere@kinnisvarajurist.com.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
