Eelmisel aastal tegid 87 Eestis tegutsevat notarit kokku 317 201 ametitoimingut. Võrreldes 2021. aastaga vähenes toimingute arv 6 protsenti, mille peamine põhjus oli kinnisvaratehingute arvu langus, seda eriti läinud aasta viimases kvartalis. Populaarsust kogusid kaugtõestamised ehk notaritehingud videosilla abil.
„Notaritoimingute tegemine on tänu kaugtõestamise käivitamisele muutunud klientidele mugavamaks ja jätkame e-teenuste arendamist. Siiski käib tehingute arv arusaadavalt käsikäes majandusaktiivsuse ja eriti kinnisvaraturul toimuvaga,“ ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.
Mullu tõestasid Eesti notarid 80 153 kinnisvaratehingut, mida oli 9 protsenti vähem kui 2021. aastal, mil notarid tõestasid 88 155 kinnisvaratehingut. Suurem tehingute arvu langus toimus eelmise aasta viimastel kuudel. Neljandas kvartalis tehti 18 202 notariaalset kinnisvaratehingut, mida oli 22 protsenti vähem kui 2021. aasta samas kvartalis. Detsembris oli notariaalsete kinnisvaratehingute langus isegi üle 25 protsendi.
Kõige rohkem langes kinnisvaratehingute tõestamise arv Ida-Virumaal ja Pärnus (mõlemas 32 protsenti) ning Tallinnas ja Harjumaal (24 protsenti). Vastuvoolu ujus Hiiumaa, kus tehti neljandas kvartalis kaheksa kinnisvaratehingut rohkem kui aasta varem. Suurematest linnadest oli kinnisvaras tehinguturg veel üsna aktiivne Tartus, kus tehingute arv vähenes neljandas kvartalis vaid protsendi võrra.
Jõudsalt kogus mullu populaarsust notariaalne kaugtõestamine: aastaga kasvas videosilla teel tehtud ametitoimingute arv 43 protsenti ehk 2021. aasta 32 315-lt ametitoimingult 46 285-le. Ühe notari kohta tegi see keskmiselt üle 500 kaugtõestamise. Kokku on alates 2020. aasta veebruarist tänaseni tehtud ligi 90 000 kaugtõestamist. Kaug- ja hübriidtõestamised moodustavad kõigist ametitoimingutest ligi 15%, tõestamistest ligi kolmandiku.
Eestis töötab praegu 88 notarit. Notarid on kõigis maakonnakeskustes ning lisaks Narvas, Sillamäel, Räpinas, Otepääl, Sauel ja Elvas, mis teeb notariteenuse kättesaadavaks üle Eesti.
