Kinnisvarahindade tõus muudab kinnisvaratehingud üha väärtuslikumaks, mistõttu turul liiguvad järjest kopsakamad summad.
2003. aasta esimene pool oli kinnisvaraturul taas aktiivne – sõlmiti pea 21 000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. aasta esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust 14% taset.
Kõige enam on aktiveerunud kruntide turg
Kruntidega tehti 2003. a esimesel poolel 4600 tehingut, mis on 10% eelmisest aastast enam. Enim tehakse tehinguid korteritega, mis moodustavad suurima osa kinnisvaraobjektidest. Korteritehinguid tehti käesoleva aasta esimesel poolel 11 000 ehk 8% mullusest rohkem. Elamute ja äripindadega tehtud tehingute arv võrreldes eelmise aastaga langes – vastavalt 2% ja 7%. Eesti kinnisvarahindade tõusu ilmestab sõlmitud kinnisvaratehingute väärtuse kasv. Esimese poolaasta kinnisvaratehingute väärtus oli 9,5 miljardit krooni. See on 14% rohkem kui 2002. aasta esimesel poolel. Samas võime märkida kasvunumbrite aeglustumist ning kiirete ja äkiliste hinnahüpete möödumist.
Kõige rohkem, 36%, suurenes korteritega tehtud tehingute väärtus
Pisut vähem ehk 33% suurenes kruntidega tehtud kinnisvaratehingute väärtus. Elamutega tehtud tehingute väärtus seevastu kahanes 12%. Neist numbritest peegeldub inimeste soov leida sobilik krunt ning siis sellele iseseisvalt oma vajadustele vastav elamu ehitada.
Kinnisvaratehingute piirkondliku jagunemise juures muutusi ei ole. Endiselt sõlmitakse pisut vähem kui pooled tehingud – täpsemalt 46% – Tallinnas ja Harjumaal. Teisteks aktiivsemateks turupiirkondadeks on Tartumaa ja Pärnumaa, kus tehakse vastavalt 10% ja 7% kinnisvaratehingutest.
Tehingute arvu poolest trügib esiplaanile ka Ida-Virumaa. Samas on maakonna inimeste arvuga võrreldes tehinguid suhteliselt vähe, samuti on nende tehingute väärtus madal. Seega aktiivsest kinnisvaraturust Ida-Virumaal siiski rääkida ei saa.
Lõviosa kinnisvaraturu rahast liigub Harjumaal
Kinnisvaratehingute väärtusest langeb Harjumaa ja Tallinna osaks koguni 76%. Harjumaale järgnevad siingi Pärnu ja Tartu piirkonnad kui olulisuselt järgmised tõmbekeskused. Mõlema mainitud maakonna kinnisvaratehingute väärtus kõigist Eesti kinnisvaratehingutest on 7%.
2003. aasta jooksul on laenutingimused püsinud jätkuvalt soodsad. See lubab prognoosida, et 2003. aasta kinnisvaratehingute arv ületab 2002. aasta numbrit. Olulist tehingute mahu kasvu siiski eeldada ei ole. Kinnisvaratehingute väärtus on eelmisel kahel aastal suurenenud 20%. 2003. aastal on kinnisvarahindade tõus aeglustunud. Sellest tulenevalt võib kinnisvaratehingute väärtuse kasvuks prognoosida 12-15%.
Kasvunumbrite vähenemise põhjuseks on mitmeid asjaolusid. Ühest küljest on aktiivsem inimeste hulk sobiva kodu juba leidnud. Teiselt poolt muudab üha kallinev kinnisvara vara soetamise komplitseeritumaks.
Aktiivne ehitusturg hoiab kinnisvaraturu elavana
Teguriteks, mis kinnisvaratehingute arvu ja väärtust aitavad üleval hoida, on euroreferendumi positiivne otsus ning aktiivne ehitusturg. Euroopa Liiduga liitumisel on kinnisvaraturule pikaajaline mõju läbi eeldatava kõrgema majanduskasvu ning elatustaseme tõusu. Kiireid muudatusi Eesti kinnisvaraturul EList tulenevalt ei toimu. Aktiivne tegevus ehitusturul pakub aga järjest rohkem uusi elamuid, eramupiirkondi ning äripindu ega lase seeläbi kinnisvaraturul jahtuda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kinnisvaraturg on faasis, kus äkilised pöörded, tõusud ja mõõnad hakkavad mööduma. Juba täna püsib tehingute arv üsna selgelt prognoositavates piirides. Kinnisvarahindade tõus näitab tehingute väärtuse kasvu juures veel märkimisväärseid tõusunumbreid.
Olulisim ja aktiivseim kinnisvaraturg jääb endiselt Tallinnasse ja selle ümbrusesse Harjumaal. Suurusjärgu võrra tagapool on Tartu ja Pärnumaa.
Artikkel on avaldatud 27.10.2003 väljaandes Äripäev –
