Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina pigem emotsionaalsest aspektist. Ostja tahab teada, millised on naabrid, kas aknast avaneb piisavalt kaunis vaade, kas tapeedivärv sobib või tuleb see ümber vahetada jne.
Ostja uurib potentsiaalset ostuobjekti lähtudes kriteeriumist, kas see meeldib talle või mitte.
Kui maja või korter meeldib, siis seejärel läheb hinna üle tingimiseks.
Kinnisvara ostmisel on peale emotsionaalse poole ka teinegi külg.
Iga soetatavat kinnisvaraobjekti saab vaadelda, kui ratsionaalset pikaajalist investeeringut.
Eriti oluliseks muutub eluaseme investeeringuna käsitlus juhul, kui ühes elukohas on soov vaid piiratud aeg elada – näiteks, et seejärel parem pind soetada. Isegi siis, kui ühes kohas on plaan elupäevade lõpuni elada, ei ole mõtet osta hääbuva väärtusega kinnisvara, sest siin kummitab oht avastada end ühel päeval heidikuna agulis elamas.
Eluaseme investeeringuna käsitlemine tähendab, et ostjal tuleb selgeks teha, kas kinnisvara omab väärtust võimaliku müügi ajal – olgu see aastate või aastakümnete pärast. Siin ei ole oluline enam mitte väärtuse säilumine, vaid oluliseks kriteeriumiks peab saama väärtuse suurenemine.
Kindlasti on raske hinnata, et kümne aastaga on maja või korteri väärtus suurenenud mingi kindla protsendi või rahahulga võrra. Siiski on võimalik hinnata, millises suunas hind liigub.
Kinnisvara väärtuse muutumist mõjutab kõige suuremas plaanis makromajandus – majanduskasvu puhul kinnisvarahinnad suurenevad. Majanduskasvu on üksikisikul raske suunata. Eeldades, et Eesti elu astub õiges suunas, siis on majanduskasv eeldatav ja tuleb asuda järgmise sammu juurde.
Järgmise sammuna tuleb uurida piirkonna tausta, kuhu on plaanis kinnisvara soetada.
Kas piirkonna kohta on tehtud üld- ja detailplaneeringuid? Kui jah, siis mida piirkonda on plaanitud – kas elamurajoon või tööstuspiirkond? Kas piirkonnal on eeldusi areneda ühes või teises suunas – näiteks suurte magistraalide ristumiskoht võib väga vabalt kujuneda äripiirkonnaks, kus keskel elada pole sugugi mõnus.
Kui piirkond on sobilikuks hinnatud, siis on aeg asuda konkreetse objektiga tutvuma.
Kas lisaks ostuhinnale on vaja viia läbi suuremaid või väiksemaid remonttöid? Kas katus on vahetada vaja aasta või kümne aasta pärast? Kas kortermaja naabrid on valmis osalema suuremate tööde finantseerimisel?
Nagu näha, siis neid küsimusi, millele vastama peab on palju.
Lihtsam ja märgatavalt odavam on võtta aega nende teemadega üksipulgi tegelemiseks, kui aasta-paari pärast kurta tehtud valeotsuse üle.
Kinnisvaraärist kaugelseisval kodanikul on rakse otsustada piirkonna tulevikuperspektiivide üle. Sestap on kasulik vägagi põhjalikult nõu pidada oma maakleriga ning samas kindlasti uurida järgi omavalitsusest, mis plaanid neil soetatava kodu asupaigaga on.
