Kui oled kodu ostnud laenuga, on kodu kindlustamine sinu jaoks kohustuslik. Muul juhul on kodukindlustuse lepingu sõlmimine vabatahtlik.
Kindlustamise vajaduse hindamisel võid lähtuda sellest, kas maja või korteri kahjustumise korral käiks selle taastamine või uue eluaseme ostmine üle jõu. Kui jah, võib olla mõistlik sõlmida kodukindlustuse leping.
Sama nimi, erinev sisu
Kodu kindlustamisel tuleb arvestada, et erinevad seltsid pakuvad kodukindlustuse või eluasemekindlustuse nime all erinevaid teenuseid, millel on erinev kindlustuskaitse ulatus. Seda ka siis, kui mitmes seltsis kannab kindlustus sama nime: näiteks koguriskikindlustus. Seetõttu võrdle vähemalt kolme seltsi tingimusi, et leida endale sobivaim.
Kindlustusseltsid pakuvad kodu kindlustamiseks võimalust valida erineva kindlustuskaitse ulatusega pakettide vahel. Näiteks on paljudel seltsidel olemas nn miinimumpakett, mis kaitseb tulekahju ja tormi põhjustatud tagajärgede eest. Kõige laiemat kaitset pakub üldjuhul koguriskikindlustus. Kuid ka selle puhul tasub teada, et hoolimata nimest – koguriskikindlustus – ei ole kodu kindlustatud siiski kõigi riskide vastu.
Eraldi tuleks mõelda sellele, kas kindlustad kodukindlustuslepinguga ainult oma maja/korteri ja selle siseviimistluse või oleks vaja kindlustada ka kodune vara. Selles tuleb üldjuhul seltsiga eraldi kokku leppida ning ka täiendav kindlustusmakse tasuda.
Mis vahet on kindlustusväärtusel ja turuväärtusel?
Kui kindlustamisega kokkupuudet varem olnud ei ole, arvatakse vahel, et maja või korter tuleks kindlustada turuväärtuse ulatuses. Maja ja korteri kindlustusväärtus ei ole aga turuhind! Kodu kindlustamisel võetakse tavaliselt aluseks elamu või korteri taastamisväärtus. Kindlustamist taastamisväärtuse ulatuses nõuavad reeglina ka pangad, kui nad eluaseme soetamiseks laenu annavad. Vanade ja renoveerimata hoonete kindlustamisel võib kindlustusselts aluseks võtta ka hoone jääkväärtuse.
Taastamisväärtus on eluaseme uuesti ülesehitamise või remondi maksumus tänaste ehitushindade juures. Kindlustusseltsi makstava hüvitise aluseks on reeglina taastamisväärtus, kui korter või elamu tegelikult taastatakse. Kui toimub kindlustusjuhtum, maksab kindlustusselts välja kahju suurusega võrduva hüvitise või korvab ehitusfirmale elamu taastamise kulud. Taastamisväärtuse suurus on oluline seetõttu, et muuhulgas ka selle alusel arvutatakse kindlustusmakse. Mida rohkem läheb eluaseme taastamine maksma, seda suurem on kindlustusmakse ja vastupidi.
Lisaks sellele, et elamispinna taastamisväärtuse pakub välja kindlustusselts, peaksid ka ise hindama, kui palju eluaseme taastamine maksma võib minna. Selleks võrdle kindlustusseltsi pakutud taastamisväärtust kehtivate ehitushindade vastu. Pärast sellise võrdluse tegemist saad hinnata, kas kindlustusseltsi pakutav hind ja seeläbi arvutatud kindlustusmakse on vastuvõetav. Alati tasub samasugustel tingimustel pakkumist küsida ka teistelt kindlustusseltsidelt.
Milline on hea kindlustusleping?
Hea leping on selline, kus kindlustatud on just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida. Hea kindlustuslepingu tunnuseks on ka see, et kindlustatud ei ole midagi ülearu, sest iga kindlustuskaitse maksab. Näiteks kas paneelmaja neljanda korruse elanikul on põhjust karta tormikahjusid või sisemaa elanikul üleujutust? Kui lepingus on riske, mille realiseerumine on ebatõenäoline või mille katmise suhtes sul huvi ei ole, siis asu seltsiga läbirääkimistesse.
Allikas: http://www.seb.ee/kodukindlustus-laenuga-ostetud-kodu-puhul-kohustuslik
