Veel alles aasta-paar tagasi üritasid kõiksugu visionäärid ja muud soolapuhujad teineteist üle trumbata rääkides sellest, kuidas internet muudab maailma majanduse asjaajamist. Suure õhinaga kirjeldati kammimata peaga pid?aamas arvuti taga istujat, kel kontor justkui kodus oleks. Inimest, kes tööle minnes naabertuppa astub või laptopi koos hommikukohviga voodisse võtab.
Büroohoonetele, kaubamajadele ennustati vääramatut hukku, mille kõrval Titanicu põhjaminek oli lapsemäng. Tõsimeelselt arvati, et kinnisvara oleks tulevikumaailmas vaja ainult elamiseks ja meelelahutuseks. Kõike muud annaks kodus toimetada. Paraku on tänaseks suursugused visioonid maha maetud ning elu ei näita toona arvatud suunas liikumist.
Kinnisvarainimesed on vist siiski kainemana püsinud ega ole lasknud end kummastavatest ideedest pimestada. Endise hooga kerkivad kaubamajad ja -keskused, elamu- ja eramurajoonid tõusevad sama kindlalt kui igahommikune päike, büroohooned valmivad vaatamata madalatele rendimääradele. Tööstuskinnisvara areneb aeglasemalt, kuid siiski areneb.
Miks siis kinnisvaraturg asjast aru ei saa? Miks töötatakse progressisuunale vastu? Miks käib nii vilgas arendustegevus igas turusektoris?
Kui tööd teeksid masinad, siis ehk nemad ei vajaks inimlikku suhtlemist. Paraku on kontoreid täis pilvelõhkujates laua taga istumas inimesed, kes saabunud uue e-kirja asemel tunnevad palju suuremat rõõmu särasilmse kolleegi üle. Netikaubamajast võib ju olla odavam juustu tellida, aga poeskäimise ning oma silma ja käega kauba valimist see ei asenda. Oleme ju kõigest inimesed, kuid inimliku suhtlemise vajadus on ainult asja üks külg.
Kodukontor, hea erand
Ajalehtedele on muude kommunikatsioonikanalite arenguteel ennustatud analoogset kadu. Juhtunud on aga see, et tänapäevased elektroonsed kanalid täiendavad info hankimise mooduseid, kuid paraku loeb enamik inimesi käesolevat teksti ikkagi paberilt. Sama kehtib ka kinnisvaraturu kohta.
Massilise kodukontorite loomise buumi asemel on interneti mõju olnud hoopis teisitine. Internet on andnud kinnisvara ostjatele võimaluse odavalt ja mugavalt pakkumisi leida ning võrrelda. Laenutaotlus on pangakontoris sebimisest odavam internetipangas korda ajada. Netist leiab hõlpsalt üles kõik ametimehed, kes kinnisvaratehingu asjaajamisse puutuvad. Kinnisvaraportaalidest leiab foorumid, kust kaaskondlaste kogemustest lugeda võib. Hindamisaktki jookseb juhet pidi elektroonsel kujul hindamiseksperdi arvutist pangaametnikuni. Seega on interneti mõju kinnisvaraalasele asjaajamisele märgatav.
Kaugtöö ja kodukontorit ei tohi siiski alavääristada. Mitmed edukad eksperimendid (nende seas ÄP) ei anna selleks võimalust. Kodune töö on üks paljudest eranditest, mis reegli kasuks räägib. Hea, et netimaailm meile selle võimaluse annab, kuid vaatamata kõigele – traditsiooniline kinnisvaraäri oli, on ja jääb.
Artikkel on avaldatud 05.09.2001 väljaandes Äripäev –
