Vaid 13 protsenti küsitletutest (sh 11 protsenti eesti keelt ja 23 protsenti vene keelt kõnelevatest vastajatest) arvasid, et laenusaaja peaks olema vaba otsustama, millise ja millises seisukorras kinnisvara ta osta soovib ning pank peab lähtuma vaid vara hinnast.
Kõigi uuringus välja pakutud vara kvaliteeti ja tehingu turvalisust iseloomustavate näitajate (ehitise seaduslikkus, müüja või vahendaja usaldusväärsus, ehituskvaliteet, miljöö, taristu) olulisust hindasid naised veidi kõrgemalt kui meessoost vastajad.
Nimetatuist kõige olulisemaks pidasid uuringus osalenud ehituskvaliteeti (5-pallisel skaalal 4,7 punkti), kõige vähem oluliseks piirkonna üldist miljööd ja detailplaneeringut (4,2 punkti).
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas: „Kui majanduskriisi eel ei pööranud ei laenutaotlejad ega pangad kinnisvara kvaliteeti iseloomustavatele näitajatele olulist tähelepanu ja tõepoolest lähtuti vaid turuväärtusest, on nüüd suhtumine muutunud. Vastutustundlik laenuandja soovib kindlasti, et klient ei ostaks objekti, mis on ehitatud seaduse nõudeid rikkudes või mille soetamine muul põhjusel ei ole turvaline. On tore, et ka kliendid hindavad niisugust lähenemist – ligi kolmandik küsitlusele vastanutest arvab, et pank ei tohiks puudustega kinnisvara ostmiseks üldse laenu anda või peab puudustele igal juhul tähelepanu juhtima. Ehitise seaduslikkuse tähtsust hinnati peaaegu 4,6 punktiga 5 võimalikust ja see on vaid pisut madalam kui ehituskvaliteedi olulisusele antud hinnang. Huvitav on ka märkida, et kuigi piirkonna üldine miljöö ja detailplaneering ei ole peamine näitaja, millele kinnisvara ostmisel tähelepanu pööratakse, suureneb selle olulisus kinnisvara ostja sissetuleku ja vanuse kasvuga.“
*Uuring viidi läbi perioodil 3. märtsist kuni 4. aprillini. Valimi moodustasid SEB-st alates 2011. aastast käesoleva ajani kodulaenu võtnud kliendid. Küsitlusele vastas 1343 inimest.
