Omanike Keskliit arutas ministriga võimalusi omandireform kõigi osapoolte huve arvestavalt lõpule viia. Kohtumise käigus lepiti kokku ühise ümarlaua korraldamises.
Kohtumine toimus Eesti Omanike Keskliidu(EOKL) taotlusel, kuna Rahandusministeerium on riigipoolne kuraator omandi- ja maareformi küsimustes – selliseid mõttevahetusi on toimunud varemgi.
Ministeeriumi poolt osalesid minister Ivari Padar, omandireformi alane juhtiv nõunik Uku Hänni ja veel kaks nõunikku. EOKL poolt olid kohal juhatuse liikmed Urmas Reinsalu, Peeter Ploompuu, Harri Leppik ja Tiit Ulas.
Päevakorras oli varem kokkulepitult:
- Pikaks veninud omandi- ja maareformi kiirendatud lõpetamise küsimus
- 1941. a järelümberasujate probleemi lahendamine.
Kohtumise algul rääkis EOKL esitas lühidalt meie seisukohad, mis sisuliselt seisnesid selles, et toetada peaministri kantselei kõige viimast kompromiss-seisukohta – anda omavalitsustele veel viimase võimalusena tähtaeg reformide lõpetamiseks. Selle möödudes võetakse järelejäänud menetlused mingi tsentraalse organi lahendada.
Seisukohale vastas Uku Hänni, kes mõnevõrra üllatuslikult oli vastu peaministri büroo arvamusele, olles vastu igasugusele lõpetamata menetluste võimalikule üleandmisele isegi tulevikus. Põhjenduseks oli tema arvates liigne keerukus. Ka süüdistas ta omanikke reformide lõpetamatuses – keerukad pärimissuhted, vaidlused kaasomanike vahel, soovimatus sooritada maamõõdutehinguid. Ainsa ettepanekuna pakkus ta abinõud, et seatakse sisse tugevam kontroll reformide üle – koos igakvartaalse aruandluskohustusega. Teda toetasid teised nõunikud.
Oma vastuväidetes Tiit Ulas ja Harri Leppik leidsid, et Hänni seisukohad ja ettepanek on ebapiisavad ning hilinenud. On vaja resoluutseid abinõusid. Lühema lisaaja andmine reformide lõpetamiseks oleks tõhusaks motiiviks reformide lõpetamiseks. Eriti Harjumaal ja Tallinnas, kus asub lõviosa lõpetamata menetlustest. Ehkki on teha vaid veidi üle 1% reformidest, on see akuliselt siiski 2800 juhtumit, mis mitmikomandi tõttu võib haarata umbes 10 000 inimest. Avaldati ka kahtlusi, et tagastamist takistavad pärimisprotsessid ja omanike omavahelised vaidlused. Tõenäoliselt pole neid 85% nagu U. Hänni arvab, vaid heal juhul umbes pooltel juhtudel ja miks ei saa neid siis koheselt lahendada. Diskussioon jätkus, kusjuures osapooled jäid oma seisukohtadele.
Päevakorrapunktis 2 diskuteeriti 1941. a ümberasujate probleemi üle. EOKL seisukohad esitas Peeter Ploompuu, kes juhtis tähelepanu, et riigikohus on oma otsusega kohustanud varad tagastada. Kuid Tallinna linnavalitsus lihtsalt eirab riigikohtu otsust. Ta nimetas ebavajalikuks ja lausa riigikohtu lahendiga vastuolus olevaks nõuet pöörduda Saksa valitsuse poole, veendumaks, et reformisubjektid ei saanud oma varade eest kompensatsiooni. Ta andis ministrile ka üle EOKL teesid probleemi lahendamiseks. Ploompuu heitis ministeeriumile ette ka Tallinna Linnavalitsuse soosivas suhtumises – samas viimane aga ignoreerib riigikohtu otsuseid.
Vastuses ministeeriumi esindajad ei nõustunud P. Ploompuu seisukohtadega, eriti linnavalitsuse soosimises. Seejuures nad igati kaitsesid järelepärimise esitamist Saksa valitsusele. Ainsaks ministeeriumi kinnituseks ümberasujate küsimuses jäi, et peale vastuse saamist Saksamaalt tuleb probleem lahendamisele.
Järgnenud küsimustevoorus P. Ploompuu, H. Leppik ja T. Ulas veensid ministeeriumi, et nende tegevus on hambutu ja ebajärjekindel.
Omanikud pidid ka nentima, et kummaski küsimuses ei selgunud õieti ministri enda arvamus, kuigi tõenäoliselt kattus see kaudselt oma nõunike arvamusega.
Siiski tegi ministeeriumi pool lõpuks ettepaneku, et lähiajal nad korraldavad ümarlaua käsitletud probleemide veelkordseks arutamiseks.
Peale kohtumise lõppu konstateerisid EOKL esindajad omavahel, et nõunik Uku Hänni tegevus äratab suuri kahtlusi ja ei ole suunatud heausksete lahenduste saavutamisele omandi- ja maareformi küsimustes.
Ãœlevaate kohtumisest koostas Tiit Ulas
