Asjaolude järgi paigaldas elamu kaasomanik hoonesse õhksoojuspumba selliselt, et õhksoojuspumba sisseseade oli korterielutoa seinal ja välisseade asus elamu kõrval maapinnal, ühendades sise- ja välisseadmed elamu välisseinast tehtud läbiviiguga. Õhksoojuspumba paigaldamiseks oli esitatud ehitusteatis ning järgitud oli linnavalitsuse juhiseid.
Teised kaasomanikud esitasid kohtule avalduse ja nõudsid õhksoojuspumba eemaldamist kuna see muudab oluliselt välisseina senist kasutust ja valdamist, samuti põhjustab müra ja vibratsiooni. Küsimus oli eeskätt selles, kas õhksoojuspumba paigaldamine muudab elamu välisseina oluliselt, mis eeldanuks kõigi korteriomanike nõusolekut või jäi tegevus tavapärase kasutamise piiresse ning piisas korteriomanike häälteenamusega tehtud otsusest.
Riigikohus leidis, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena ning et tegemist on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutusega, mida korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega.
Sellele vaatamata tuleb üksteise suhtes käituda lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige peab hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ning ka tavakasutuse korral ei tohi tegevus rikkuda teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi. Seetõttu tuli antud asjas kohtutel täiendavalt analüüsida, kas õhksoojuspump siiski ei tekita ülemäärast ja häirivat müra ning vibratsiooni.
Kui kaasomanike õigusi on kahjustatud teise kaasomaniku poolt, on kaasomanikel õigus nõuda endise olukorra taastamist.
Pille Pettai, advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaat
