Kortermajas asuvas korteris toimus tulekahju ning kahjustada said ka naaberkorterid. Kuna tulekahju sai alguse ühe korteriomaniku reaalosa piirest kas külmkapi rikkest või korteriomaniku kööki elektriga varustanud juhtmetest, tekkis küsimus, kas vastutavaks on korteriühistu või ainult konkreetse korteriomandi omanik.
Kohus selgitas, et üldjuhul on korterelamu ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed tervikliku ühiskommunikatsioonina korteriomanike kaas-omandis. Sellise ühis-kommunikatsiooni puhul on korteriomaniku korteris asuv juhtmestik lahutamatult seotud üldise elektri-süsteemiga ja olemuslikult ei ole võimalik neid eraldada. Kuid korteri-omaniku reaalosas oleva elektrisüsteemiga saab tegemist juhul, kui elektrijuhtmed on vajalikud üksnes ühe korteriomaniku elektritarbimiseks ning need on eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks.
Antud asjas tuvastati, et kõik korterisisesed elektrijuhtmed lähevad kõigepealt korteri voolumõõtjani ja korteri peakaitsmeni, mille abil saab korteri elektrit välja lülitada, st kõik elektrijuhtmed, mis on korteri peakaitsmest sees pool, kuuluvad konkreetse korteri reaalosa hulka.
Juhul kui tulekahju põhjustas külmkapi rike, oleks korteriomanik saanud tagada selle, et tema korteris oleks nõuetele vastav, töökorras külmutuskapp. Juhul kui tulekahju põhjustas tema korterisisene elektri-juhtmestik, pistiku-pesa või pistik, oleks korteriomanik saanud tagada, et tema korteri elektrikjuhtmestik oleks töökorras ja tuleohutu.
Seetõttu loeti nendel asjaoludel tulekahju eest vastutavaks konkreetse korteri korteriomanik.
