Asjas oli küsimuse all, kas alates 01.01.2018.a. kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seadus võimaldab põhikirjaga muuta korduskoosoleku otsusevõimelisust. Seaduse järgi on sama päevakorraga toimuv uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
Korterühistu põhikiri nägi ette teistsuguse regulatsiooni ning registriosakond keeldus tegemast kannet sellel üldkoosolekul tehtud otsuste kohta kuna lähtus korteriühistu põhikirjast, mille järgi ei oleks tohtinud üldkoosolekut läbi viia.
Riigikohus selgitas, et korduskoosoleku otsusevõimelisust ei saa muuta põhikirjaga teistsuguseks. See kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 1. jaanuari 2018. Kui põhikiri on vastuolus seadusega, siis kohaldatakse seaduses sätestatut.
Pille Pettai, advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaat
