Kaasuses juhul oli tegemist maavanema kehtestatud maakonnaplaneeringuga.
Eelnevalt oli läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonna-organisatsioon ning mitmed füüsilised isikud vaidlustasid maakonnaplaneeringu mh seetõttu, et hindamine taandus vaid üldisemalt mõjude hindamisele, põhinedes varem tehtud uuringutele ilma täiendavaid uuringuid tegemata. Planeeringu läbiviija põhjendas seda asjaoluga, et täpsem hindamine võib toimuda hiljem keskkonnamõjude hindamise (KMH) kaudu kuna kõiki tegevusi ja arendusplaane ei ole selles staadiumis võimalik ette kavandada.
Kohus leidis siin, et KSH raames ei tohi jätta mõju vajaliku täpsusega hindamata ja KSH ülesanded täitmata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendustegevuse parameetrid. Põhjendatud pole väide, et täpsemat mõjuhindamist takistas määramatus seoses arendajate edasiste kavatsustega planeeringu elluviimisel. KSH ei tohi jääda formaalseks, jättes arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ning piirdudes sisuliselt vaid tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks tuleb alles asuda uuringuid tegema. KSH alusel peab olema võimalik otsustada planeeringu põhimõttelise lubatavuse üle.
Juhul, kui planeeringu alal asub looduskaitsealade võrgustiku (Natura 2000) kaitseala, ei tohi enne planeeringut kehtestada, kui pole veendutud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult kaitsealale ega mõjuta ala kaitse eesmärki. Selleks tuleb teha planeeringu mõjude eelhindamine, mis peavad sisaldama teaduslikult põhjendatud lõplike järeldusi tööde mõju kohta kaitsealale. Seega tohib planeeringu kehtestada vaid juhul, kui teaduslikust seisukohast pole ühtegi põhjendatud kahtlust mõju puudumises.
