Asjaolude järgi sõlmisid pooled korteriomandi kinkelepingu. Kinkija väitel ei olnud kinkelepingu eesmärgiks kingi saaja rikastamine vaid soov oli kinkija poolt end näiliselt varatuks muuta ja varjata end kurjategijate eest, kes teda ähvardasid.
Kinkija jäi ise korterit edasi kasutama ja valdama nagu omanik ning soovis korterit enda omandisse tagasi, kui kinkimise põhjus ära langes. Pooled ei olnud aga notariaalselt tõestatud vormis kinnisasja tagastamise tingimustes kokku leppinud.
Riigikohus võrdles asjaolusid nn sale and lease back tüüpi lepinguga ja märkis, et selline leping peab olema tervikuna notariaalselt tõestatud. Kui kinnisasja võõrandamise kohustusleping on küll notariaalselt tõestatud, kuid sellega seotud liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see kaasa tuua kogu tehingu (sh notariaalselt tõestatud lepingu) tühisuse, kuna ilmselt ei oleks üht osa tehingust tehtud teiseta.
