Hageja pöördus kohtusse sooviga, et tema vanemad vabastaksid temale kuuluva kinnistu üürilepingu ülesütlemise tõttu. Hageja oli varasemalt andnud oma nõusoleku, et tema vanemad võivad kasutada tähtajatult ja üüri maksmata tema kinnistul olevat elamuosa.
Alama astme kohtud tuvastasid, et pooled olid omavahel sõlminud hoopis seltsingulepingu, mille eesmärk oli kinnistule ühiselt kasutatava paarismaja ehitamine ja selle kasutamine selliselt, et ühe elamuosa said enda kasutusse vanemad. Riigikohus nõustus sellise käsitlusega.
Riigikohtu hinnangul sai kinnisasja valdamise õiguslik alus tuleneda ka seltsingulepingust. Seltsinglaste panused saavad seisneda vara seltsingu kasutusse andmises või seltsingule teenuse osutamises.
Määrav ei ole see, et asjaõiguslikult kuulub kinnistu vaid ühele seltsinglastest. Seejuures ei eelda kinnistu kasutusõigus, et seltsinglaste, kes ei ole kinnistu omanikud, kasutusõigus oleks kantud kinnistusraamatusse.
Siiski juhtis Riigikohus tähelepanu asjaolule, et kuna vanemate õiguslik alus kinnisasja valdamiseks tulenes seltsingulepingust, ei ole neil õigus kinnisasja kasutada pärast seltsingulepingu lõppemist. Seltsingulepingu võib aga seaduse järgi igal ajal üles öelda.
Pille Pettai
LEVIN Advokaadibüroo partner, vandeadvokaat
