Viimastel kuudel on palju meediakajastust leidnud nn. „puuküürniku“ kaasused, kus omanikel on probleeme nende kinnisasja valdavatest isikutest lahtisaamisega. Teema kajastamisel on asjatundjad korduvalt rõhutatud, et ilma kohtuotsuseta ei tohi omanik kinnisasja kasutavat isikut välja tõsta.
Omanikku, kes asub kinnisasja valdajat omavoli korras välja tõstma, ähvardab suure tõenäosusega kriminaalkaristus. Seega on kinnisasja valdajaga kokkuleppe mittesaavutamisel kohtusse pöördumine möödapääsmatu.
Kohtult tasub nõuda kõikide kinnisasja kasutavate isikute väljatõstmist
Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Reeglina on hagiavalduse esitamisel omanikele teada, kes on kinnisasja ebaseaduslikud valdajad.
Samas, vältimaks hilisemaid täiendavaid vaidlusi hagejale mitteteadaolevate või kinnisasjale hiljem tulnud ebaseaduslike valdajatega, esitatakse üldjuhul omaniku nõue hagiavalduses ulatuslikumalt.
Nii on praktikas üldlevinud, et kinnisasja omanik nõuab kohtu kaudu valduse tagastamist kostjaks olevalt X-lt ning juhuks, kui X valdust ei tagasta, määrata otsuse täitmise viisiks X väljatõstmine kinnisasjalt koos temaga kinnistut kasutavate isikutega.
Valduse vabastamise kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud
Ülaltoodud nõuetega hagi rahuldamine peaks teoorias piisaval määral kaitsma kinnisasja omaniku õigusi ning tagama, et kohtuotsus kehtib kõikide ebaseaduslike valdajate suhtes.
Nimetatud seisukohta toetab ka täitemenetluse seisukohast tähtsust omava täitemenetluse seadustiku § 180 lg 2 p 2, mis sätestab, et kohtutäituril on õigus kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta.
Paraku ei ole tegelikkuses sellise kohtuotsuse täitmine alati nii lihtne, kui esialgu võiks arvata. Nimelt on mitmed kohtutäiturid asunud viimasel ajal tõlgendama täitemenetluse seadustiku § 180 lg 2 p 2 kitsendavalt ning leidnud, et täituril on õigus välja tõsta üksnes isikuid, kelle vastu nimeliselt on täitemenetlusele eelnenud kohtuvaidluses esitatud nõue ehk kes on olnud kostjateks.
Seetõttu on praktikas esinenud olukordi, kus täitetoiming (kinnisasja valduse äravõtmine) on jäänud lõpule viimata, kuna kohtutäitur ei ole välja tõstnud kõiki kinnisasjal olevaid isikuid.
Kohtutäituri valikul tasub olla ettevaatlik
Täitemenetluse seadustiku § 180 lg 2 p 2 kitsendav tõlgendamine mõnede kohtutäiturite poolt ei ole artikli autori hinnangul kooskõlas omandiõiguse absoluutsuse põhimõttega.
Kohtutäiturite tegevus kohtuotsuste sundtäitmisest keeldumisel või osalisel sundtäitmisel piirab ebamõistlikult omanike õigusi.
Kuni kõigi kohtutäiturite praktika ei ole ühene, soovitan võimalike probleemide vältimiseks juba kohtutäituri valikul selgitada välja, kas ja mis ulatuses on üks või teine kohtutäitur valmis kohtuotsust täitma.
Klen Laus
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
