Kinnisvaraturg on täna üsna aktiivne ja laenusid väljastatakse üksjagu. Paljus on selle taga eelmisel aastal võlaõiguslikult ostetud arendusjärgus korterid, mis täna asjaõiguslepinguteni ja seega maa-ameti statistikasse jõuavad.
Seega on tänane laenuralli pigem tingitud eelmise aasta positiivsest meelsusest, kui tänasest madalast euriborist.
Madal laenu hind kindlasti ärgitab inimesi laenuvõtmisele mõtlema, aktiivseimaid ka tegudeni jõudma. Intressimääral on siiski enamasti kaks komponenti – muutuv euribor ja muutumatu riskimarginaal. Viimane on tõusnud aastataguselt 1,6-1,8% pealt tänaseks 2,0% suurusjärku.
Euribor on intressimarginaali tõusust siiski kiiremini alanenud ja seetõttu on kokkuvõtlik laendamine inimeste jaoks odavamaks läinud. Seda näitab ka Eesti Panga laenustatistika, mis ütleb, et maikuine uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,96% – nii madal ei ole see mitte kunagi olnud.
Ajaliselt ettepoole vaadates prognoositakse, et euribor püsib madalal tasemel veel aasta-paar. Küll peab laenuvõtja arvestama, et euribor ei jää alla ühe protsendi 25-30 aastaks ehk kogu laenuperioodi kestel. Seetõttu tuleb laenuvõtjal tõsiselt kaaluda, kas ta tuleb laenumaksetega toime ka euribori tõusmisel näiteks 4 protsendini, mis 2,5% intressimarginaali puhul teeb summaarseks intressimääraks 6,5%.
