Eluasemelaenude baasiks olev euribor on pikka-pika aega olnud väga madalal tasemel – juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,336%. See on kindlasti üks põhjus tänasele korterituru suurele aktiivsusele, sest madal euribor muudab eluasemelaenud enamkättesaadavaks.
Eluasemelaenude käive on madala euribori toel kasvanud. Eesti Panga andmetel anti selle aasta esimeses pooles võrreldes aastatagusega uusi eluasemelaene välja 20% enam.
Kasvanud laenukäive jõuab paratamatult kinnisvarahindadesse. Tallinna korterite tehinguhinnad on täna maa-ameti andmetel 18% kõrgemal, kui aasta tagasi.
Euribori tulevikust rääkides võiks kasutada parafraseeringut ‘what goes down must come up’ ehk madalale kukkunud euribor kerkib vaieldamatu kindlusega ühel päeval tagasi. Küsimus on ainult, et millal ja kui kõrgele?
Kui meenutada 2008. aasta teist poolt, siis oli euribor üle 5%. Ehk siis tänase kaheprotsendilise riskimarginaaliga eluasemelaenu intressimäär oleks toona olnud 7%. Mitte 2,5% nagu oli selle aasta juulikuine keskmine intressimäär.
Lähimaks paariks aastaks oodatakse valdavalt siiski madalate intressimäärade jätkumist, Sellele võiks järgneda tõus, kuid mitte kiire tõus. Tulenevalt Euroopa majandusväljavaadete ebakindlusest ja üldisest teadmatusest on need prognoosid paraku üpriski ebakindlad – võib minna nii, võib minna teisit…
Kasvav intressimäär vähendab inimeste ostujõudu ja seeläbi vähendab korteritehingute arvu. Tehingute arvu vähendamine pärsib uusarendust, samuti seab kinnisvarale raskemaks muutunud ligipääs piirid hindade kerkimisele.
