Uusi elamuid, mis pärast mõneaastast kasutust uuesti müüki tulevad, on Tartus müüdud-ostetud suhteliselt vähe – uuselamute järelturg pole siin veel välja kujunenud. Valdavalt ehitavad inimesed elamuid oma tarbeks, järelturule on neist jõudnud ainult kaduvväike osa.
Need vähesedki pole vastvalminud majadest oluliselt odavamad, enamasti müüakse maja, kus omanik on pärast selle valmimist sees elanud vaid lühikest aega, uute elamutega võrreldava hinnaga.
Põhjus on selles, et kohest sissekolimist majaehitusele eelistavatel ostjatel pole valida kuigi paljude pakkumiste hulgast. Kuni nõudlus suhteliselt uute eramute järele on suurem kui pakkumine, ei lange ka hind.
Klassikalises võtmed-kätte-stiilis arendustegevusega on Tartu väikeelamute turul tegeldud ainult Raadi linnaosas Vahi kvartali arendusprojekti esimeses etapis. Järgmises etapis juhindus kinnisvaraarendaja elamuid ehitades juba iga ostja soovidest.
Rohkem niisuguseid arendusprojekte Tartus praegu polegi. Müügiks pakutakse peamiselt hoonestamata krunte. Enamasti on tegu suurema maatükiga, mis on detailplaneeringuga jaotatud väiksemateks kruntideks, välja on ehitatud teed ja tehnovõrgud. Sellisesse elamurajooni krundi ostnud klient hoolitseb endale sobiva elamu ehitamise eest ise.
Elamu ja krundi hinna määravad eelkõige asukoht, piirkonna infrastruktuur ja hoonestuse ühetaolisus. Varem ostetud krundid paiknevad teiste keskel väljakujunenud keskkonnas ning see võib arendusjärgus olevate elamutega võrreldes olla oluliseks eeliseks.
Praegu tunnevad ostjad huvi eelkõige 150-220 m² üldpinnaga elamute vastu, tavaliselt soovitakse ka suhteliselt suurt, 1200-1500-ruutmeetrist krunti. Niisugused elamud maksavad sõltuvalt asukohast ja krundi suurusest 1,2-1,8 miljonit krooni.
Artikli autor on Raul Mäsak. Artikkel on avaldatud 30.05.2003 väljaandes Postimees – http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=102784&number=819
