Võimalus kinnisvaraturu aktiivsuse hindamiseks on hinnata tehingute mahtu. Samas ei anna ainuüksi üks absoluutnumber tehingute toimumise arvu kohta veel täit selgust. Seetõttu on mõistlik vaadata tehingute arvu võrrelduna pakkumiste arvuga.
Müügipakkumiste arvu ja reaalsete tehingute arvu võrdlus ning selle dünaamika annab eelkõige vara müüjatele selgema pildi, kuhu suunas kinnisvaraturg on liikumas.
Antud artiklis on pakkumiste arvuna kasustatud portaali KV.EE korterite müügikuulutuste hulka. Korteriomandite tehinguhindade ja tehingute arvu statistika on pärit maa-ameti andmetest.
2007. aasta algus oli hullumeelne aeg
2007. aasta algus oli hullumeelne aeg, kus korterite hinnad veel tõusid. Aeglaselt, aga siiski. Tallinnas tehti tehinguid 17% pakkumiste arvus ehk iga kuuenda pakkumisega.
Pärnu turg oli veel meeletum. Seal rabati turult iga neljas pakkumine ära. Tartu võttis asja rahulikumalt ning tehinguid tehti “kõigest” 9% pakkumistega.
2007. aasta teisest kvartalist sai alguse korterite hinnalangus. See vähendas märkimisväärselt ostjate huvi. Nii hakkas ühest otsast pakkumiste hulk suurenema. Teisalt vähenes tehingute arv, mis alles 2009. aastal tõusu suunas on pöördumas.
Tehingute madalpunkt jäi 2009. a. algusesse
Tehingute ja pakkumise suhte madalpunkt oli käesoleva 2009. aasta algus. Siis oli ka tarbijakindlus ülimadalal tasemel ning veel allapoole liikumas. Ilmselgelt ei julge töötuksjäämist ja/või palgalangetamist kartev inimene kinnisvara soetamisele mõeldagi. (Nii, et karmistunud laenutingimustest pole siinkohal mõtet kirjutadagi.)
Tallinnas leidis käesoleva aasta jaanuaris ostja 2,8% pakkumistest. Tartus oli vastav näitaja 1,7 ja Pärnus 1,2%.
Tänase seisuga on turg aktiivsemaks muutunud. Seda näevad kõik maaklerid, et ostuhuvi on võrreldes aasta algusega suurenenud. Samuti on stabiilselt vähenemas portaalides ostjat ootavate pakkumiste hulk.
Novembris Tallinna korterite tehinguhind tõusis
Ostjate-müüjate meelestatust iseloomustab fakt, et maa-ameti andmetel on üle pikkade-pikkade kuude esmakordselt taas kuude lõikes korterite tehinguhinnad suurenenud. Tõsi – tehinguhinna tõus puudutab ainult Tallinnat, kus keskmine korteriomandi tehinguhind tõusis oktoobrikuiselt 12 952 kroonilt napi 15 krooni võrra 12 967 kroonile. Tartus ja Pärnus jätkasid tehinguhinnad langust.
Eelneva taustal võib öelda, et konkurents kinnisvaramüüjate vahel on vähenenud. Seda iseloomustab fakt, et Tallinnas leiab ostja 6,1% korterite pakkumisest. Tartus jõuab tehinguni 3,7 ja Pärnus 3,0% pakkumistest.
Siia võiks juurde veel tuua fakti, et nii Tallinna, Tartu, kui Pärnu korterite pakkumishinnad astuvad tehinguhindadega võrreldes suhteliselt sama sammu. Kõigi nende piirkondade pakkumishinnad ületavad tehinguhindu ligikaudu poole võrra.
See veel ei tähenda, et igast pakkumishinnast on kolmandiks võimalik maha kaubelda, kuid vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel on siiski viimaste kvartalite jooksul ebaproportsionaalselt suureks veninud.
Konkurents müüjate vahel väheneb
Vähenev konkurents kinnisvaramüüjate vahel annab võimaluse lihtsamalt eristuda ja pakkumisega silma paista. Ostjatele tähendab pakkumiste vähenemine ja tehingute arvu tõus valikuvõimaluse ahtamaks muutumist. Samas jääb see valikuvõimalus siiski märksa laiemaks, kui näiteks 2005. või 2006. aastal.
Hinnatasemete erinevus pakkumishindade ja tehinguhindade vahel on suur. Samas paistavad veel siiski langevad pakkumis- kui tehinguhinnad langustempot maha võtvat. Seegi on oluline tegur, mis annab ostjatele julguse turule tulla, sest enam ei pea kartma ostetava vara väärtuse olulise kukkumise pärast.
Korteriomanditehingute arvu ja korterite pakkumiste (KV.EE) arvu suhe
Korterite pakkumishinna (KV.EE) ja korteriomandite tehinguhinna suhe
