21. august 2013. Eesti juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB AS avas täna Jüri alevikus tehnoloogialinnaku One Campus. Koos tehnoloogialinnakuga avati uus tootmis- ja büroohoone, mille valmimisse investeeriti 14 miljonit eurot.
ABB AS-i esimene üksus Jüris – elektrimasinate tehas – avati juba kümme aastat tagasi, 2003. aastal. Kaks aastat hiljem, 2005. aastal avati samas madalpingeajamite tehas ja 2006. aastal Tallinna korrashoiukeskus.
Paar aastat tagasi võttis ABB AS suuna tehnoloogialinnaku One Campus rajamisele ehk kõigi ABB üksuste toomiseks Jürisse. Eelmisel aastal alustati uue tootmis- ja büroohoone ehitusega, mis valmis tänavu kevadel. Kevade jooksul kolisid uude hoonesse järk-järgult seni Keilas paiknenud madalpingesüsteemide tehas, Maardus asunud komplektalajaamade tehas ning Pärnu maanteel asunud üksused, sealhulgas ladu.
Uue tootmis- ja büroohoone projekteeris WSP Talone OÜ ning ehitas AS YIT Ehitus. Uue hoone valmimisega lisandus ligi 14 000 m2 kasulikku pinda. Koos uue hoonega on ABB-l Jüris suletud netopinda umbes 46 000 m2. Tulevikus on võimalus laieneda kogupinnale 30 000 m2 ulatuses.
Uude hoonesse investeeriti koos infrastruktuuridega 14 miljonit eurot. Tosina aasta jooksul on ABB investeerinud Jüris asuvasse tehnoloogialinnakusse üle 70 miljoni euro. „Uue hoone rajamise peapõhjusi võib välja tuua kaks. Esiteks vajadus saada juurde tootmispinda ja –ressursse ning teiseks saavutada veelgi suurem sünergia enamiku üksuste asumisega ühes kohas,“ selgitas ABB Balti riikide juht Bo Henriksson.
„ABB on Eestis viimase kahe aastakümne jooksul tohutult arenenud, saanud juhtivaks partneriks klientidele ja kehtestanud end globaalse ABB-pere olulise liikmena,“ märkis Eesti ABB nõukogu esimees ja Soome ABB juht Tauno Heinola. „Selle näiteks olgu kasvõi maailma esimese üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku rajamine, mis nõudis loova mõtlemise kohaldamist nii ABB kui kliendi poolt, julgust otsuste tegemisel ja juhtivat tehnoloogilist oskusteavet. Kliendi vajaduste tunnetamine, juhtivad tehnoloogiad ning kvalifitseeritud personal tagab liidripositsiooni tänapäeva globaalsel turul.“
„Praegusel Euroopa jaoks ikka veel keerulisel ajal – kestev võlakriis ja alles taanduma hakkav retsessioon eurotsoonis – on iga uus tootmine ning muidugi mõista seni olemasoleva tootmise laiendamine eriliselt olulise tähendusega. See annab lootust ja usku tulevikku,“ ütles avamisel viibinud president Toomas Hendrik Ilves.
„Läänemere piirkonda on tihti peetud Euroopa tulevaseks kasvukeskuseks ja on meie endi teha, et see nii ka tegelikult läheks. Ja ABB – kuigi globaalne firma – on siin selle heaks näiteks, paiknedes Läänemere mõlemal kaldal,“ tõdes riigipea.
„Tehnoloogiasektori päralt on tulevik, olgu tegu tuulegeneraatoritega või tööstuselektroonikaga. Tehnoloogiasektor on pea alati ka eksportija, ning ekspordi tähtsus praeguses maailmas ei vaja enam rõhutamist. See on niigi selge. Ning see kõik kinnitab taaskord ka insenerihariduse olulisust,“ ütles riigipea.
ABB (www.abb.com) on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas, mille kliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. ABB tehnoloogiad aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid. ABB kontsern annab tööd ligi 145 000-le inimesele umbes sajas riigis.
Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kolme valdkonda: tootmine (tuule- ja diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, elektrikilbid, komplektalajaamad); müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingetooted, automaatikaprojektid, robotid) ning korrashoiuteenused tööstusklientidele. ABB on pälvinud neli korda (2007-2009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“.
