Kinnisvaraturg on võrreldes paari aasta taguse ajaga muutunud. Pakkumine on defitsiidist muutunud ülepakkumiseks. Ajakirjandus kirjutab sageli lugusid hinnalangustest elamispindade turul. Elamispinna vajaja seisab küsimuse ees, kas osta täna korter või on mõistlik see hoopis üürile võtta?
Tänases artiklis vaatame argumente, mis räägivad elamispinna üürile võtmise poolt. Järgmisel nädalal vaatame, miks on mõistlik korter üürimise asemel osta.
Ebakindlus turul.
Korteri üürile võtmise kasuks räägib esmajoones ebakindlus kinnisvara ostu-müügiturul. 2008. aastaks võib prognoosida ostu-müügiturul kinnisvara hinnalanguseks vähemalt 15-20%. See tähendab tänasele ostuturule sisenejale, et elamispinna ostuotsus on mõistlik edasi lükata ning ost sooritada proovides tabada hindade madalaimat taset.
Täna isegi soodsa hinnaga korterit ostes säilib ostja jaoks risk, et hinnad langevad allapoole soodsat tehinguhinda. Turuväärtuse alanemisel alla kriitilise piiri võib (aga ei pruugi) ostu finantseeriv pank nõuda laenu osalist kustutamist ja/või lisatagatist.
Korteri üürile võtmine on paindlik.
Turul on palju uute ja vanade korterite üüripakkumisi.Üürikorter on võimalik leida üsna kiirelt. Mitmedki kinnisvaraarendajad pakuvad välja varianti korter kas üürileanda või müüa. See annab võimaluse sobilik korter üürile võtta ning turuolukorra selginedes teha arendajale pakkumine korteri väljaostmiseks.
Erinevalt korteri ostmisest saab üürilepingu sõlmida lihtkirjalikuna. See aga tähendab, et aktiivse otsimise algusest kuni väljavalitud korterisse sissekolimiseni võib kuluda vaid mõni päev.
Vara hind ei ole oluline.
Korterit üürile võttes ei ole üürniku jaoks oluline, kas korteri hind tõuseb või langeb – see on üürileandja ehk vara omaniku risk. Paraku ei saa üürilevõtja korteri hinnatõusust kasu, samas jääb saamata ka kaotus, mis võib tuleneda korteri hinnalangusest. Ja just hinnalangus on täna tõusust märksa tõenäolisem.
Esmane sissemaks ja tehingukulud on väikesed.
Korterit üürile võttes ei ole üürilevõtjal nii suurt rahasummat vaja kui korterit ostes. Korteri ostmiseks laenuga on reeglina vaja mitmesajatuhande kroonine sissemaks. Sellele lisanduvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad notaritasud, riigilõivud, laenulepingutasud, kuuüüri ületavad maaklertasud.
Korterit üürile võttes tuleb reeglina tasuda üürileandjale tagatisraha ja maaklerteenuse kasutamisel ka maaklertasu. Mõlemaid on reeglina ühe kuu üürimäära tasemel. Seega märkimisväärselt väiksemas suurusjärgus kui korteri ostmisel.
Rahaliselt kasulik.
Korterit üürile võtta on ostmise asemel rahaliselt kasulik. Korterite üürimaksed aastas moodustavad tänasel päeval reeglina suurusjärgu 4-6% korteri väärtusest. See on suhteliselt madal number, mis näitab, et finantsilisest vaatepunktist on ostmisest kasulikum korter üürile võtta.
Lühiajaliselt parim.
Korteri üürilevõtmine on parim lahendus lühiajaliselt teise piirkonda elama asudes. See välistab tänaseks lihtsaks muutunud kinnisvara ostmise kui ka keeruliseks muutunud kinnisvara müümisega seonduvad riskid.
Mobiilsus.
Makromajanduslikust seisukohast vaadatuna annab üürikorterite suurem osakaal enam võimalust tööjõu mobiilsuseks. See tähendab, et inimesed ei hoia elukohast kümne küünega kinni, vaid on enam valmis liikuma sinna, kus on paremad tööpakkumised.
Eelpool sai käsitletud mitmeid tegureid, mis muudavad tänastes turutingimustes korteri üürilevõtmise ostmisest mõistlikumaks. See ei tähenda, et korteri ostmise pooltargumendid puuduvad – needki on olemas.
Iga inimene peab ostmise või üürimise otsuse tegemisel lähtuma mõnedest üldistest printsiipidest, mida sai ka eelpool kirjeldatud. Samas tuleb lähtuda ka isiklikest ambitsioonidest, kasvõi näiteks elutsükli faasist. Õige lahendus ostmise või üürimise jaoks võib konkreetse inimeste elust rääkides olla vastukäiv turuloogikaga.
Järgmisel nädalal vaatame, mis tegurid räägivad eluaseme ostmise poolt.
