Korter üürile – kas rikkuse valem või õlekõrs uppujale?

Üksjagu kinnisvaraarendajaid on otsustanud korterite kehvadest müügitulemustest tingituna pakkumises olevad korterid üürile anda. Järgnevalt on lihtsustatult analüüsitud üüriäri tootlust ja kasumlikkust omaniku ehk üürileandja seisukohast.

Numbrid näitavad, et tegemist ei ole kasumliku äriga, vaid pigem on tegemist õlekõrrega, millest uppujad haarata püüavad.

Analüüsimiseks võtsin ühe konkreetse pakkumise, kus pakutakse Tallinna kesklinna ääreosas olevat 2-toalist korterit pindalaga 54,2m2 üürile hinnaga 7500 krooni kuus. Sama korteri pakkumishind on 1 790 000 krooni.

Vaatame tulusid ja kulusid

Esmalt vaatleme tulusid. Üüriäri tulud tulevad korteri väljaüürijale ainult üüritulust. Eeldame, et muid teenuseid korteriomanik üürnikule ei müü. Nii on võimalik aastane kogutulu 12*7 500=90 000 krooni.

Kulude poolel tuleb esimese asjana arvestada võimaliku vakantsusega. Üürikorter seisab tühjana aja, mil sinna üürniku otsitakse. Samuti ei tooda korter üüritulu ajal, mil üks üürnik on läinud ning teist ei ole veel leitud. Optimistlik on arvestada vakantsuseks 10% aastas. See tähendab, et 90 000 kroonine võimalik aastatulu kahaneb 81 000 kroonile.

Täiendava kuluna peab omanik kandma kindlustuskulu, mis jääb suurusjärku 1500 krooni aastas. Samuti peab arvestama, et korteri väljaüürimine on seotud kulutustega, mis maakleri kaudu asju ajades tavapäraselt võrdub korteri ühe kuu üüriga ehk antud juhul 7500 krooniga. Nüüd jääb aastasest üüritulust alles 72 000 krooni.

See veel ei ole kõik. Igakuise üürisumma kättesaamine on seotud selle administreerimisega. Keegi peab üürnikule arve saatma, keegi peab jälgima, et arve tasutud saaks.

Keegi peab hoolitsema, et kommunaalkulud haldajale tasutud saaksid. Maksehäirete korral tuleb üürnikule helistada ja nõuda üürisumma tasumist. Seegi on seotud täiendavate kuludega. Meie näites arvestame üürilaekumiste administreerimiseks 500 krooni kuus ehk 6000 krooni aastas. Aastasest üüritulust jääb alles puhas üüritulu 66 000 krooni.

Kasumlikkuse otsustab tootlus

Korteri pakkumishind veebilehel on 1 790 000 krooni. Kui eeldame, et sellest hinnast on võimalik 10% alla saada, siis oleks korteri väärtus 1 611 000 krooni. Järelikult on vara tootlus 66 000 / 1 611 000 = 4,1%.

4,1-protsendilise vara tootluse juurde võime võrdluseks tuua, et BIG pakub tähtajalise hoiuse eest intressimäära 8% ehk 1 611 000 krooni hoiustamisel saab 66 000 krooni asemel aasta pärast 128 880 krooni. Hansapank pakub aastasele deposiidile intressimäära 5,35% ja SEBi pakutav intressimäär on 5,65%.

Kui üürileandja ehk omaniku ehk investori seisukohast vaadata, siis 10-protsendilise (ehk üsna madala) kasumiootusega investor ei ole 66 000-kroonise rahavoo (ehk korteri) eest nõus maksma sentigi rohkem kui 66 000 / 10% = 660 000 krooni. Ülimadala kasumiootusega 6% oleks investor nõus rahavoo (ehk korteri) eest maksma maksimaalselt 1 100 000 krooni. Siit tõstatub küsimus, kas üürileandja hindab korterite reaalset väärtust sellisena?

Mis on numbrites arvestamata?

Ülaltoodud „äriplaan” on äärmiselt lihtsustatud. Selle juures on arvestamata jäänud mõningad asjaolud.

• Paralleelselt müügiks ja väljaüürimiseks pakutavates korterites puudub köögimööbel – see tähendab täiendavat kulu üürileandjale.
• Eeldatud on, et maamaksu, kommunaalkulud ja kogutava remondifondi maksab täies ulatuses üürilevõtja. Samas on küsitav, miks peaks üürilevõtja koguma remondifondi.
• Arvestamata on riskid, et üürilevõtjal jääb makseraskuste tõttu mõne kuu üür tasumata.
• Arvestamata on korteri amortiseerumisega. Kord väljaüüritud korterit ei ole enam võimalik müüa uue korterina ja see vähendab hilisemat müügihinda.
• Eeldatud on, et üüri pakkumishinda ei ole võimalik allapoole kaubelda. Madalama üürihinna puhul on tootlus veelgi madalam.
• Kui korteri müügihinda ei ole 10% ulatuses võimalik alla kaubelda, siis on projekti tootlus veelgi madalam.
• Eraisikust üürileandja peab üüritulult tasuma tulumaksu, mis muudab tootluse märksa madalamaks. Eraisik ei saa tuludest kulusid maha arvestada.
• Üürnike vahetumisel tuleb tõenäoliselt mõnituhat või mõnikümmend tuhat krooni kulutada sanitaarremondile. See vähendab üüritootlust veelgi.
• Üüripakkumiste arv on kasvamas ning seetõttu on tugev surve üürihindadele. Suur pakkumiste arv võib suurendada vakantsust.
• Korterihindade languse korral tootlus küll paraneb, kuid samal ajal väheneb omaniku vara väärtus.

Kokkuvõtteks

Eeltoodud loetelu põhjal võib väita, et arvestatud tootlus 4,1% on ülimalt optimistlik. Seega praegused üürileandjad pigem on otsustanud teenida neile kuuluvalt varalt kordades vähem kui seda on näiteks võimalik teenida suhteliselt riskivaba tähtajalise deposiidiga.

Üürileandjate selline tegevus võib olla põhjendatud ootusega, et korterite hinnad hakkavad tõusma ning tulu ei teenita mitte üüritulult, vaid korterite hinnatõusu arvelt – nii nagu see toimus veel kuni 2007. aasta alguseni. Tänane üldine kinnisvaraturu olukord, madal majanduskasv, suurenenud eluasemelaenude omafinantseeringumäärad ning eelkõige tarbijate negatiivsed ootused ei luba, et korterite hinnatõus peaks niipea saabuma.

Küll räägib üürileandjate poolt asjaolu, et uusarendusi meil juurde ei tule. Olemasolevad arendusprojektid müüvad küll halvast, kuid siiski müüvad. See tähendab, et uute korterite pakkumine järjest kahaneb. Nii kahaneb ka tarbijate valikuvõimalus, millele aitab kaasa ka müügipakkumiste madala hinnaga üüripakkumisteks moondumine. Kui valikuvõimalus kahaneb alla kriitilise piiri, tarbijate sentiment pöördub ning seda toetab ka üldine majanduskeskkond, siis alles asuvad korterite hinnad tõusuteele, et defitsiidi tekke läbi taas pakkumine hakkaks suurenema.

Üüriäri tasuvusarvutus (lihtsustatud)