Juba lähimas tulevikus seisavad korteriühistud küsimuse ees – kuidas finantseerida elamu renoveerimist, mis peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele?
Eestis on hetkel enam kui 20 000 korterelamut uuenduskuuri ootel. Suurema osa sellest moodustavad nõukogude ajal ehitatud raudbetoonist suurpaneelelamud ja telliskorterelamud. Ühe sellise maja keskmine energiatarbimine on keskmiselt 240-300 kWh/m2 aastas.
Oluliselt rekonstrueeritava korterelamu energiakulu ei tohi täna ületada aastas 180 kWh ruutmeetri kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu energiatõhususe direktiivist, peavad alates 01.01.2021 kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama veel rangematele nõuetele.
Korterelamu rekonstrueerimisprojektiga on seega oluline juba praegu algust teha. Kahtlemata peab hoonele sobiv lahendus olema majanduslikult otstarbekas, kuid tasub arvestada, et parima tulemuse annab just terviklik lähenemine. Miinimumnõuetele vastava hoone ehitus hõlmab väga mahukaid ja kulukaid töid, nagu näiteks uue ventilatsioonisüsteemi ja soojussõlme väljaehitamine, taastuvenergia seadmete paigaldus, välispiirete soojustamine ja akende vahetamine. Tulemuseks väheneb elamu energiakulu, paraneb ruumide sisekliima, pikeneb hoone eluiga ning tõuseb ka kinnisvara väärtus.
Kortermaja renoveerimist saab finantseerida mitmel moel:
- laen;
- toetused;
- omavahendid;
- elamispinna laiendamine nt pööningu/katusekorruse arvelt.
Enamasti ei ole korteriühistul piisavalt omavahendeid suuremamahuliste renoveerimistööde tegemiseks – ühes keskmises remondifondis on vaid mõnituhat eurot. Võttes laenu, kasvab igakuine maksekohustus ning otsuste tegemine võtab pikalt aega, sest arvestama peab väga erinevate leibkondadega.
Üheks parimaks võimalikuks rahastamise variandiks on elamispinna laiendamine korteriühistule kuuluva pööningu või katusekorruse arvelt. Ühistu leiab arendaja, kes on nõus hoonesse investeerima uue elamispinna müügist saadud tulu ulatuses.
“Oleme katusekorruse väljaehitusega tegelenud juba aastaid. Enim kasutusel olev lahenduseks on, leitakse arendaja, kes uute korterite väärtuses kogu maja rekonstrueerimise ette võtab. Tänu energiatõhususe miinimumnõuetele ei ole ühistul enam muud võimalust kui kogu maja väga põhjalikult ette võtta,” nendib www.katusekorrus.ee konsultant Evald-Hannes Kree.
Korterelamu energiakulu miinimumini viimise protsess on ajamahukas ning nõuab põhjalikku ettevalmistust. Selleks, et õigeks ajaks valmis olla, peaks iga ühistu juba täna esimesed sammud astuma.
Ruslan Gulida, RE/MAX Central
www.katusekorrus.ee koostööpartner
