- Hindu tõstavad ehitushinnaindeksi ja keskmise palga kasv
- Tartu ja Pärnu korterite hinnakasv võib olla suurem kui Tallinnas
Tallinna äärelinna korterite hinnad tõusevad viie aastaga ligi 35 protsenti, ennustab Pindi Kinnisvara. Peamisteks hinnatõusu põhjustajateks on majandusareng, ehitushinnaindeksi ning keskmise palga jätkuv kasv.
“Praeguseks on korterid jõudnud tasakaaluhinda,” ütles Pindi Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Rein Pütsepp. See tähendab, et uute ja vanemate korterite hinnavahe on praeguseks umbes 30 protsenti, mis on amortisatsiooni jagu.
“Vanemad korterid enam kallimaks minna ei saa, samuti ei saa konkurentsi tõttu kallineda uued,” lisas Pütsepp. Seetõttu kasvavad Tallinna korterite hinnad edaspidi keskmise palga ja ehitushinnaindeksi tõusu võrra.
Arvutuse aluseks on Pindi Kinnisvara võtnud eelduse, et palgad kasvavad keskmiselt 10 ning ehitushinnaindeks 6,5 protsenti aastas.
“Kaugemale kui viis aastat on paneelmajade puhul raske ennustada, sest nende eluea küsimuses hakkab tekkima vaidlusi,” lisas Pütsepp.
Tartu ja Pärnu korterite hinnatõusu ennustamine on Pütseppa sõnul vähe keerulisem, kuna seal ei ole vanemate korterite hinnad tasakaaluhinnani jõudnud. “Seal võib tõus isegi suurem olla.”
Võrreldes eelnenud viieaastase perioodiga tundub tulevikuennustus ka mõneti tagasihoidlik, kuna aastast 1997 kuni tänaseni on hinnad Tallinna kesklinnas ja äärelinnas tõusnud 62 ja 110 protsenti.
Ka teised suuremad kinnisvarafirmad peavad Pindi Kinnisvara ennustusi mõistlikuks.
“Ma arvan, et see on üsna normaalne hinnang. Meeletu hinnatõus on toimunud ja on näha, et nüüdseks on see pidurdunud,” ütles Eri Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. Tema sõnul paneb vanemate korterite hindadele piiri uusehitiste hind.
“Olemasolevaid kortereid on tihti kergem osta. Nõudlus on püsiv ja see tähendab survet hindadele,” ei näinud Toompark võimalust ka hindade languseks.
Toomparki arvates ei mõjuta hindu edaspidi mitte niivõrd ehitushinnaindeks, kuivõrd pangalaenu tingimused ja mahud. “Pean üsna reaalseks, et sinna suurusjärku see hinnatõus jääb.”
“Arvan, et seal on oma loogika olemas ja see peitub keskmise palga tõusus,” ütles kinnisvarafirma Ober-Haus tegevdirektor Hindrek Leppsalu.
Leppsalu ei uskunud, et eluasemelaenu intressid hindade tõusule enam mõju avaldavad, sest intressid on niigi all. Sõltuvalt majanduse arengust võivad hinnad tema hinnangul ka ennustatust veidi rohkem tõusta.
“Keskmise palga ja korteri ruutmeetri hinna suhe on mingi rusikareegel,” lisas ta.
Lisaks mõjutab nõudlust Leppsalu sõnul ka fakt, et Eestis on inimese kohta keskmiselt 23 ruutmeetrit elamispinda, võrreldes näiteks Stockholmiga, kus on inimese kohta 40 ruutmeetrit.
Aivo Vahemets
Artikkel on avaldatud 02.10.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=216392
