Käesolev turuülevaade uurib detailsemalt 2016 I poolaasta korteriomandite turgu Eestis. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis on maaregistri osa ja tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi.
Korteriomandite turuülevaates käsitletakse ostu-müügitehinguid, milles müüdavateks objektideks on eluruumid. Järelduste tegemisel on kasutatud ka Eesti Panga ja Statistikaameti andmeid.
Ülevaade koosneb sissejuhatusest, tehingute üldiste näitajate analüüsist, korteriomandite mediaanhinna analüüsist ja kokkuvõttest. Mediaanhinda analüüsitakse korteriomandi asukoha põhiselt, millele on lisatud esmamüügifaktor. Lisaks on vaadeldud korteriomandite taskukohasust erinevates piirkondades.
Korteriomandite tehingute üldised näitajad
1.1 Tehingute arv ja koguväärtus
2016 I poolaastal tehti Eestis korteriomanditega 9966 tehingut. Võrreldes 2015 I poolaastaga kasvas tehingute koguarv 2,7%. Tavapäraselt on II poolaasta aktiivsem kui I poolaasta. Võrreldes 2015 II poolaastaga on 2016 I poolaasta tehinguaktiivsus kahanenud 7,3% (2015 I poolaasta vs 2014 II poolaasta -5,0%; 2014 I poolaasta vs 2013 II poolaasta -8,6%). Siiski võib öelda, et tegemist on turu rahunemisega pärast 2015. aasta kasvu, kuna tehinguaktiivsuse tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on madal.
2015. aasta aktiivsuse kasvu taga oli eraisikute kindlustunde kasv, mille tingis madal töötuse tase ja palkade kiire kasvmitmel järjestikusel perioodil. Sama jätkus ka 2016. aasta I poolaastal: I ja II kvartali brutokuupalk kasvas keskmiselt 7,8% võrreldes eelmise aastasamade perioodidega – mis peaks lubama rohkem säästa. 2016 I poolaastal pole tehingute aktiivsus niivõrd kasvanud, kuid samas pole ka hoiustamine erandlikult kasvanud. Kodumajapidamiste hoiuste jäägi suurenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli 7%, mis on võrdne 5 aasta keskmisega.
Tehinguaktiivsusele oleks pidanud jätkuvat positiivset mõju avaldama palkade kasv (kindlustunne järgmiste perioodide suhtes) ja suurenenud säästmisvõime (palgakasv eelnenud järjestikustel perioodidel). See tähendab, et korteriomandi ostuks vajaliku sissemakse kogumisele kulub vähem aega, kui ostu finantseeritakse pangalaenuga. Lisaks on laenude intressimäärad olnudlaenajale jätkuvalt soodsad, mis on tulenenud madalast EURIBOR-ist (2016 I poolaastal 6 kuu EURIBOR -0,1% kuni -0,2%).
Kaalutud keskmine intressimäär ei ole tõusnud, vaid oli 2,2% nagu eelmiselgi aastal. Tehingute osakaal, kus ostetavale korteriomandile seatakse hüpoteek, ehk mis on finantseeritud laenuga, on 2016 I poolaastal 45,8%. 2015 I ja II poolaastal oli see näitaja vastavalt 46,4% ja 45,9%.
Kuna tehinguaktiivsuse kasv oli tegelikkuses madal, siis võib see viidata sellele, et inimesed ei hinda korteriomandite turusituatsiooni tulenevalt eelnenud perioodide hinnatasemete kasvust enam atraktiivseks. Põhjuseks võib olla ka riigi majandusnäitajate (madal SKP kasv) mõju kindlustundele, kuid lisaks ka maailmamajanduse nõrk seis ja poliitiline ebastabiilsus.
Joonis 1. Korteriomandite tehingute arv ja koguväärtus perioodil 2011 I poolaasta – 2016 I poolaasta (miljonid eurod).
Tehingute koguväärtus on 2016 I poolaastal saavutanud taseme 586 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasv olnud vaid 1,9% (10,7 miljonit eurot), mis tähendab, et tehinguid on tehtud keskmiselt madalamate hindadega (aktiivsuse kasv 2,7%). Eelnev võib olla põhjustatud mitmest faktorist: tehingute struktuuri muutustest nii asukoha osas, uute ja vanade korterite osakaalust, korterite suurusest kui ka turusituatsiooni muutusest, mis on mõjutanud keskmist hinda.
Võrreldes 2015 II poolaastaga on tehingute koguväärtus kahanenud (-5,2%), mis on pigem erandlik, võttes arvesse viimase 5 aasta statistikat (langus ka 2014 I poolaastal: -2,6%).
Korteriomandite tehingute koguarvu (+2,7%) ning koguväärtust (+1,9%) eelmise aasta sama perioodiga võrreldes võib väita, et korteriomandite turg on 2016 I poolaastaga maha rahunenud.
1.2 Tehingute struktuur asukoha järgi
Harju maakonnas tehti 2016 I poolaastal 54,2% kõikidest korteriomandi tehingutest. See on 0,5% võrra madalam kui 2015 I poolaastal ja 0,8% võrra kõrgem kui 2015 II poolaastal. Viimase 5 aasta keskmine on 53,4%, seega kõikumine on olnud pigem väike.
Suurema aktiivsusega on lisaks Harju maakonnale Tartu maakond, kus 2016 I poolaastal tehti 11,6% kõikidest tehingutest (sama 2015 I poolaastal), Pärnu maakond 5,8% (5,5% 2015 I poolaastal) ja Ida-Viru maakond 9,2% (10,3% 2015 I poolaastal).
Korteriomandite tehingute asukoha struktuur maakondades on läbi aastate olnud pigem stabiilne. Eraldi võib välja tuua viimaste aastate Ida-Viru maakonna tehingute osakaalu vähenevat trendi, mis samas oli eelnevalt oluliselt suurenenud kriisi ajal. Ida-Viru maakonnas langes tehinguaktiivsuskriisist tingituna väiksemas mahus kui teistes maakondades. 2016 I poolaastal oli vaid 9,2% tehtud tehingutest asukohaga Ida-Virumaal, samas kui 2014 I poolaastal oli see näitaja veel 13%.
Aktiivsus erinevates maakondades on seletatav rahvastiku arvuga erinevates piirkondades, kui vaadelda üldist jaotust. Samas tehakse Harju maakonnas ühe inimese kohta rohkem tehinguid kui üheski teises maakonnas.
Joonis 2. Maakondade korteriomandite tehingute arvu osakaal perioodil 2011 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Joonis 3. Maakondade korteriomandite tehingute koguväärtuse osakaal perioodil 2011 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Tehingute koguväärtusesse on panustanud enim Harju maakond, kus tehingud moodustavad 77,1% tehingute koguväärtusest (5 aasta keskmine 76,3%). Võrreldes 2015 I poolaastaga on muutus -0,9 %, kuid 2015 II poolaastaga võrreldes on näitaja sama. 2016 I poolaastal on Ida-Viru maakonna tehingute osakaalkogu Eesti tehingute koguväärtuse arvestuses langenud tasemeni 1,9% (2,5% 2015 I poolaastal). Eelnev tuleneb nii aktiivsuse langusest kui ka olulisemal määral madalamatest tehinguhindadest. Teisi olulisi struktuurimuutuseid, arvestades maakondade osakaale tehingute koguarvus ja koguväärtuses, pole toimunud.
Tabel 1 annab ülevaate muutustest 2016 ja 2015 I poolaastate võrdluses igas maakonnas eraldi. Sealjuures tuleb arvestada, et suur muutus maakonnas, mille panus kogu Eesti tehingute arvu või koguväärtusesse on väike, ei muuda oluliselt üldpilti. Samuti võivad väiksema tehinguaktiivsusega maakondades olla perioodide vahelised kõikumised protsentuaalselt suuremad, tulenevalt ühe tehingu suuremast mõjust perioodi statistikale.
Harju maakonnas on tehingute arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 1,7%, kuid koguväärtus vaid 0,7%, s.o 3,2 miljonit eurot. Eelnev viitab madalamatele keskmistele tehinguhindadele Harju maakonnas eelmise perioodiga võrreldes. Maakonnad, mille tehingute koguväärtuse muutused andsid koosmõjus tehinguaktiivsusega koguväärtusele suurema kasvu või kahanemise kui 1 miljon eurot on (lisaks Harju maakonnale): Ida-Viru maakond (-2,9 miljonit eurot), Tartu maakond (+3,0 miljonit eurot), Pärnu maakond (+2,6 miljonit), Lääne maakond (+1,5 miljonit eurot) ja Rapla maakond (+1,1 miljonit eurot).
Koguväärtust positiivselt mõjutanud maakondades oli tegemist tehingute arvu kasvuga, kuid olulisem põhjus oli tehinguhindade keskmine kasv. Samas negatiivse poole pealt näitas Ida-Viru maakond tehingute koguväärtuse langust 20,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, sealjuures aktiivsuse langus oli vaid 8,2%. Eelnev viitab madalamatele tehinguhindadele.
Tabel 1. 2015 I poolaasta ja 2016 I poolaasta maakondade korteriomandite tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%).
| Maakond | Tehingute arv 2015 I | Tehingute arv 2016 I | Tehingute arvu muutus | Tehingute koguväärtus 2015 I | Tehingute koguväärtus 2016 I | Tehingute koguväärtuse muutus |
| % | Tuhanded eurod | Tuhanded eurod | % | |||
| Harju | 5311 | 5402 | 1,7 | 449 029 | 452 273 | 0,7 |
| Hiiu | 16 | 19 | 18,8 | 321 | 319 | -0,5 |
| Ida-Viru | 999 | 917 | -8,2 | 14 278 | 11 325 | -20,7 |
| Jõgeva | 135 | 146 | 8,1 | 1066 | 1159 | 8,7 |
| Järva | 228 | 210 | -7,9 | 2072 | 1779 | -14,1 |
| Lääne | 142 | 177 | 24,6 | 2621 | 4141 | 58,0 |
| Lääne-Viru | 359 | 396 | 10,3 | 4748 | 5418 | 14,1 |
| Põlva | 106 | 101 | -4,7 | 1026 | 1356 | 32,2 |
| Pärnu | 536 | 577 | 7,6 | 18 825 | 21 437 | 13,9 |
| Rapla | 146 | 181 | 24,0 | 2127 | 3190 | 50,0 |
| Saare | 118 | 126 | 6,8 | 3921 | 3799 | -3,1 |
| Tartu | 1125 | 1157 | 2,8 | 68 817 | 71 860 | 4,4 |
| Valga | 121 | 156 | 28,9 | 1045 | 1380 | 32,1 |
| Viljandi | 229 | 237 | 3,5 | 3956 | 4466 | 12,9 |
| Võru | 130 | 164 | 26,2 | 1677 | 2345 | 39,8 |
| Kokku | 9701 | 9966 | 2,7 | 575 529 | 586 247 | 1,9 |
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tehingute koguväärtuse madalat kasvu mõjutas enim Harju maakonnas tehtud tehingute keskmiselt madalam tehinguhind. Samas, tulenevalt Harju maakonnas tehtud tehingute arvu suurest osakaalust ja kõrgematest hinnatasemetest, ei mõjutanud see oluliselt tehingute koguväärtuse maakondlikku struktuuri. Olulise negatiivse mõjuga tehingute koguväärtusele Eestis kokku oli lisaks ka Ida-Viru maakonna tehingute koguväärtuse muutus.
1.3 Tehingute osapooled
Eraisikutest müüjate osakaal on 2016 I poolaastal 59,9%, mis on madalaim alates 2010 I poolaastast (5 aasta keskmine 61,3%). Müüjate seas on juriidiliste isikute osakaal suurenenud oluliselt, tasemeni 25,7% (23,6% 2015 I poolaastal; 20,4% 2013 I poolaastal). Eelnev võib tähendada, et uute korterite osakaal on suurem või tulenevalt sobilikust hinnatasemest müüakse varem investeeringutena ostetud korteriomandeid.
Välismaalasest müüjate osakaal on aeglaselt langenud majanduskriisieelsele tasemele, olles 2016 I poolaastal 10,3%.
Joonis 4. Korteriomandite erinevate müüjate osakaal perioodil 2011 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Eraisikutest ostjate osakaal on 2016 I poolaastal 72,8% kõikidest ostjatest, mis on mõnevõrra madalam kui eelmise aasta samal perioodil ja ka 2015 II poolaastal (73%). Samas, juriidilistest isikutest ostjate osakaal on viimase 13 aasta kõrgeim, s.o 12,8% kõikidest tehingutest, mis on 1,7% võrra kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. See võib olla põhjustatud juriidiliste isikute soovist investeerida uutesse korteritesse üürimise eesmärgil. Eelnev tuleneb soodsast laenumakse ja üürihinna vahest, mis on põhjustatud madalast intressimäärast.
Välismaalaste osakaal ostjate seas on vähenenud, tulenevalt nende endi aktiivsuse vähenemisest kui ka juriidiliste isikute aktiivsuse suurenemisest.
Joonis 5. Korteriomandite erinevate ostjate osakaal perioodil 2011 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Korteriomandi mediaanhind
2.1 Tehingute mediaanhind
Korteriomandite hinnastatistika analüüsimisel on välja jäetud tehingud, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, suured plokktehingud, liisingujäägiga võõrandamised jms. Samuti on kõrvale jäetud nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste osalusel toimunud tehingud. Korteriomandite ruutmeetri mediaanhinna muutust ajas viimasel kolmel aastal on kajastatud joonisel 6.
Joonis 6. Korteriomandite tehingute arv ja mediaanhind (€/m2) perioodil 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta.
Tehingute mediaanhind on tõusnud 2016 I poolaastal tasemeni 1153 €/m2, mis on 5,4% kõrgem kui 2015 I poolaastal ja 5,2% kõrgem kui 2015 II poolaastal. Arvestades, et tehingute koguväärtus langes võrreldes 2015 II poolaastaga (-5,2%) ja kasvas vaid 1,9% võrreldes 2015 I poolaastaga, siis võib eeldada, et vähenenud on väga kõrge hinnatasemega korteriomandite tehingud.
Uute korterite müügi (esmamüügid) osakaal 2016 I poolaastal oli 15,2%, 2015 I poolaastal 12,5% ja II poolaastal 14,9%. Sealjuures mediaanhinnad olid uutel korteritel vastavalt 1641 €/m2, 1731€/m2 ja 1673€/m2, mis näitab, et tehinguid uute korteritega tehakse madalamalt hinnatasemelt ning see avaldab mõju tehingute koguväärtuse dünaamikale. Uute korterite tehinguhinna väike langus võib osaliselt olla seotud uute korterite pakkumisega, mis on kriisijärgselt kõrgeim just viimastel perioodidel. Teisalt avaldab mõju uute korterite asukoha struktuur.
Harju maakonnas on korterite mediaanhind tõusnud 4,4% võrreldes 2015 I poolaastaga, saavutades taseme 1446 €/m2. Tartu maakonnas on mediaanhind 2016 I poolaastal 1159 €/m2, mis on 3,3% kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Ãœle 500 €/m2 mediaanhinnaga on tehtud tehinguid Pärnu maakonnas – 770 €/m2(+ 8,1 %) ja Saare maakonnas – 630 €/m2(+6,4%).
Joonisel 7 on välja toodud maakondade mediaanhindade erinevused 2015-2016 I poolaasta andmetele tuginedes. Valga maakonnas on mediaanhind madalaim – üle 13 korra madalam kui kõrgeima hinnatasemega Harju maakonnas. Samas on 2016 I poolaastal võrreldes 2015 I poolaastaga mediaanhind langenud vaid Hiiu (-11,3%), Ida-Viru (-12,5%) ja Järva maakonnas (-1,0%). Enim on tõusnud maakonnasiseselt mediaanhind Lääne (+31,4%) ja Põlva maakonnas (+ 30,4%).
Joonis 7. Korteriomandite mediaanhinnad (€/m2) 2015 I poolaasta – 2016 I poolaasta Eesti maakondades.
Harju maakonnas toimus 54,4% kõikidest vabaturu korteriomandite tehingutest, sealhulgas 80,8% nendest Tallinnas. Teised Harju maakonna aktiivsemad omavalitsused olid: Rae vald (3,5% Harju maakonna tehingutest), Viimsi vald (3,0%), Maardu linn (2,3%), Keila linn (1,2%), Saue vald (1,1%), Jõelähtme vald (1,1%) ja Harku vald (1%). Ülejäänud omavalitsustes tehtud tehingud on väiksema osakaaluga kui 1% kogu Harju maakonnas tehtud tehingutest.
Joonis 9 kirjeldab Harju maakonna suurima tehingu arvuga omavalitsuste korterite mediaanhindasid, kui Tallinn välja arvata. Kõrgemate mediaanhindadega on Rae, Viimsi ja Saue vald (1438-1484 €/m2), kus viimastel perioodidel on toimunud sarnaselt aeglane kasv. Keila linn paistab silma 20,5% mediaanhinna tõusuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, saavutades 2016 I poolaastal taseme 1191 €/m2. Maardu linn on aktiivsematest Harju maakonna omavalitsustest madalaima mediaanhinnaga – 826 €/m2, kuna puuduvad tehingud uute korteritega.
Joonis 8. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Joonis 9. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (€/m2).
Tallinnas tehti 2016 I poolaastal vabaturutehinguid 4017, sealjuures enim oli tehinguid Lasnamäe linnaosas – 22,8%. Järgnevad Mustamäe (18,8%) ja Põhja-Tallinna linnaosa (16,2%). Kesklinna linnaosas on tehtud 15,8% tehingutest, kuid oluline on välja tuua, et see on 5% võrra vähem kui 2015 I poolaastal. Eelnev on oluline mõjur tehingute koguväärtuse madalas kasvus. Oma osatähtsust tehingute arvu suhtes on suurendanud Mustamäe (3,1% võrra) ja Haabersti linnaosa (2,5% võrra).
Joonis 10.Tallinna tehingute jaotus linnaosade l̵ikes ajavahemikul 2013 I poolaasta Р2016 I poolaasta (%).
Tallinnas on korteriomandite mediaanhind 2016 I poolaastal 1504 €/m2, mis on 3,9% kõrgem kui 2015 I poolaastal. Tallinna linnaosadest on 2016 I poolaastal mediaanhind olnud kõrgeim oodatult Kesklinnas – 2057 €/m2, sealjuures on see 0,3% madalam tase kui 2015 I poolaastal. Lisaks on vähenenud mediaanhind võrreldes 2015 I poolaastaga Kristiines (1689 €/m2, -0,5%) ja Pirital (1625 €/m2, -1,9%). Kristiine ja Pirita järgnevad mediaanhinna taset arvestades Kesklinnale. Enim on tõusnud mediaanhind2016 I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Põhja-Tallinnas (1521 €/m2,+9,0%) ja Mustamäel (1434 €/m2, +9,0%).
Joonis 11. Tehingute ruutmeetri mediaanhind Tallinna linnaosades ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (€/m2).
22,5% Tallinnas tehtud korteriomandite tehingutest moodustasid esmamüügid. Tabelist 2 nähtub, et Tallinnas tehakse kõige rohkem tehinguid uute korteritega Mustamäel (24,5% uute korteri tehingutest). Linnaosasiseselt on näitaja suurim Pirita linnaosas, kus 34,1% tehingutest tehakse uute korteritega. Samas Pirita linnaosa suurem uute korterite maht ei ole tõstnud mediaanhinda linnaosas, kuna esmamüügis olevate korterite hinnatase ei ole oluliselt kõrgem kui järelturu korteritel. See on seletatav sellega, et Pirita linnaosas on enamiku kortermajade näol tegemist valdavalt viimaste aastate ja lähimineviku arendustega, samas kui nt Mustamäel ja Lasnamäel on palju nõukogudeaegseid kortermaju.
Põhja-Tallinnas on uute korteritega tehtud tehingute mediaanhind oluliselt kõrgem kui kõikide tehingute mediaanhind kokku. Vastupidiselt Piritale on see seletav sellega, et vanemad korterid on enamasti renoveerimisvajadusega, kuid uusarenduste eest ollakse valmis maksma kesklinna korteri hinda.
Tabel 2. Tehingute arv ja mediaanhind (€/m2)Tallinna linnosades 2016 I poolaastal, s.h uute korterite lõikes.
| Tallinn | Tehingute arv | Mediaanhind (€/m2) | Tehingud uute korteritega | % Tallinna uutest korteritest | Uute korterite %linnaosa tehingutest | Mediaanhind uued korterid (€/m2) |
| Haabersti | 478 | 1391 | 135 | 14,9% | 28,2% | 1663 |
| Kesklinn | 635 | 2057 | 114 | 12,6% | 18,0% | 2369 |
| Kristiine | 339 | 1689 | 106 | 11,7% | 31,3% | 2075 |
| Lasnamäe | 915 | 1331 | 193 | 21,4% | 21,1% | 1656 |
| Mustamäe | 754 | 1434 | 221 | 24,5% | 29,3% | 1612 |
| Nõmme | 155 | 1446 | 8 | 0,9% | 5,2% | 1901 |
| Pirita | 91 | 1625 | 31 | 3,4% | 34,1% | 1643 |
| Põhja-Tallinn | 650 | 1521 | 96 | 10,6% | 14,8% | 2306 |
| Kokku | 4017 | 1504 | 904 | 100% | 22,5% | 1732 |
2.3 Tartu maakond
Tartu maakonnas tehti 2016 I poolaastal 1083 vabaturutehingut, mis moodustab 11,9% kõikidest vabaturu korteriomandite tehingutest Eestis. Olulisemad omavalitsused tehinguaktiivsuse mõistes on Tartu linn (67,1% Tartu maakonna tehingutest), Tartu vald (10,5%) ja Ülenurme vald (6,5%). Olulisemad muutused tehingute asukoha struktuuris võrreldes 2015 I poolaastaga ongi toimunud nendes omavalitsustes. Tartu linnas tehtud tehingute arvu osakaal Tartu maakonnas tehtud tehingutest on vähenenud 3,6% võrra, samal ajal on Tartu valla tehingute osakaal suurenenud 3,2% võrra ning Ülenurme valla tehingute osakaal 1,8% võrra. Enim on tehingud vähenenud Tähtvere ja Luunja vallas.
Joonisel 12 on näha tehingute jaotus ja dünaamika aktiivsemate omavalitsuste lõikes Tartu maakonnas, ilma Tartu linnata.
Joonis 12. Tartu maakonna omavalitsuste (v.a Tartu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Tartu linnas on tehtud 2016 I poolaastal 727 vabaturu tehingut (5,5% vähem kui 2015 I poolaastal). Tehingutest 24,9% on toimunud Annelinna linnaosas, 13,9% Ülejõe linnaosas, 11,7% Kesklinna linnaosas, 11,4% Karlova linnaosas ja 5,4% Jaamamõisa linnaosas. Teistes linnaosades on tehtud vähem kui 5% Tartu linna tehingutest. Karlova linnaosas on tehingute arv langenud 34,6% võrreldes 2015 I poolaastaga ja seega on muutunud tehingute asukoha struktuur linna siseselt (Karlova osatähtsus vähenenud 5,1% võrra).
Joonis 13. Tartu linna tehingute jaotus linnaosade l̵ikes ajavahemikul 2013 I poolaasta Р2016 I poolaasta (%).
Tartu maakonnas oli korteriomandite mediaanhind 2016 I poolaastal 1159 €/m2,mis on 3,3% kõrgem kui 2015 I poolaastal. Maakonna kõrgeim mediaanhind on Tartu linnas 1220 €/m2 (+4,6% võrreldes 2015 I poolaastaga), järgnevad Ülenurme 1210 €/m2 (+7,1%), Luunja 1197 €/m2 (+1,7 %) ja Tartu vald 1195 €/m2 (+2,7%).
Kõrgemate mediaanhindadega on omavalitsused, kus tehingute arv on kõrgem. Tartu linnas ei ole mediaanhind lähivaldade hinnatasemest oluliselt kõrgem, tulenevalt väikestest vahemaadest. Teistes omavalitsustes on mediaanhind alla 1000 €/m2. Madalaimad on mediaanhinnad Vara (171 €/m2) ja Alatskivi vallas (225 €/m2), mis asuvad linnast kaugemal, kus uusarendusi pole ja tehinguaktiivsus on madal.
Joonis 14. Tartu maakonna suurima tehinguaktiivsusega omavalitsuste tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (€/m2).
Tartu linnaosadest on kõrgeim mediaanhind Kesklinnas: 1643 €/m2. Mediaanhinna arvestuses järgnevad Supilinn (1532 €/m2), Tähtvere (1451 €/m2) ja Tammelinn (1399 €/m2). Joonisel 15 on näha suurima tehinguaktiivsusega Tartu linnaosade mediaanhinna dünaamika.
Kõige rohkem on kasvanud Kesklinna linnaosa mediaanhind (+9,7% võrreldes 2015 I poolaastaga), langenud on Vaksali linnaosa mediaanhind (-13,5%) ja Ülejõe linnaosa mediaanhind (-19,9%).
Joonis 15. Tartu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (€/m2).
Uusi kortereid müüdi Tartu maakonnas (sh Tartu linn) 2016 I poolaastal 252, mis on 23,6% maakonnas tehtud tehingutest. Uusi kortereid müüdi Tartu linnas ning Luunja, Ülenurme, Tähtvere ja Tartu vallas. Tartu linnas müüdi 125 uut korterit, mis on 17% linnas tehtud tehingutest. Enim uusi kortereid müüdi Tartu vallas (75 tehingut, 66% vallasisestest tehingutest). Linnasiseselt oli enim esmamüüke Ülejõe (24) ja Tammelinna linnaosas (21).
Tartu maakonnas oli uute korterite mediaanhinnaks 1346 €/m2 ja Tartu linnas 1607 €/m2.
2.4 Pärnu maakond
Pärnu maakonnas toimus 2016 I poolaastal 507 vabaturu tehingut korteriomanditega, see on 3,5% rohkem kui 2015 I poolaastal, kuid 7,3% vähem kui 2015 II poolaastal. Enim tehti tehinguid Pärnu linnas – 339 (66,9% maakonna tehingutest). Ãœheski teises omavalitsuses ei müüdud poolaasta jooksul üle 25 korteriomandi, mis oleks moodustanud vähemalt 5% maakonna tehingutest. Audru vallas toimus 24, Sauga vallas 18, Paikuse vallas 17 ja Sindi linnas samuti 17 tehingut.
Joonisel 16 nähtub Pärnu maakonna tehingute struktuur ja selle dünaamika omavalitsuste lõikes, v.a Pärnu linn.
Joonis 16. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Pärnu linnas tehtud 339 tehingust toimus 65,8% Kesklinna linnaosas, 19,5% Rääma linnaosas ja 13,6% Ülejõe linnaosas. Lodja, Raeküla, Tammiste ja Vana-Pärnu linnaosas toimus 2016 I poolaastal alla 5 tehingu. Võrreldes 2015 I poolaastaga on veelgi enam suurenenud tehingute osakaal Kesklinna korteriomanditega (4,4% võrra).
Jooniselt 17 nähtub tehingute asukoha struktuuri dünaamika Pärnu linnas.
Joonis 17. Pärnu linna tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Pärnu maakonnas oli mediaanhind 770 €/m2, mis on 8,1% kõrgem kui 2015 I poolaastal. Analüüsides eraldi Pärnu linna, on mediaanhind 937 €/m2 (+11,0% võrreldes 2015 I poolaastaga) ning ülejäänud Pärnu maakonna omavalitsustes vaid 228 €/m2 (+5,4%).
Joonis 18 näitab mediaanhinna dünaamikat Pärnu maakonna omavalitsustes (v.a Pärnu linn), mis olid suurima tehinguaktiivsusega. Audru vallas on 2016 I poolaastal mediaanhinnaks 245 €/m2, mis on 38,1% kõrgem kui 2015 I poolaastal. Tehingud uute korteritega puuduvad, seega on suurt tõusu mõjutanud ilmselt seisukorra erinevus ning tehingute väike arv. Paikuse vallas on mediaanhinnaks 553 €/m2, mis on 21,5% madalam kui 2015 I poolaastal.
Joonis 18. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (€/m2).
Pärnu linnas on 2016 I poolaastal mediaanhind kasvanud tasemeni 937 €/m2. Mediaanhinnad on tõusnud kõikides linnaosades. Suurim oli mediaanhinna tõus Rääma linnaosas – 15,3%, jõudes tasemeni 770 €/m2. Ãœlejõe linnaosa mediaanhind oli 774 €/m2 (+3,8%). Suurima tehinguaktiivsusega Kesklinnas tõusis mediaanhind mõõdukalt, 3,4% võrreldes 2015 I poolaastaga, saavutades taseme 1013 €/m2.
Uute korteritega tehtud tehingute osakaal on Pärnus madal, vaid 7%, sealjuures on nende mediaanhind 1289 €/m2. Enamus uute korteritega tehinguid toimus Kesklinna linnaosas (83,3%).
Joonis 19. Pärnu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (€/m2).
2.5 Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakonnas toimus 2016 I poolaastal vabaturu tehinguid korteriomanditega 857, mis on 9,5% vähem kui 2015 I poolaastal. Tehingud vähenesid oluliselt just suuremates omavalitsustes – Narva linnas 274 tehingut (-14,6%) ja Kohtla-Järve linnas 299 tehingut (-15,2%).
Ida-Viru maakonna suurima tehinguaktiivsusega omavalitsus on Kohtla-Järve linn, kus toimus 2016 I poolaastal 34,9% tehingutest. Narva linnas tehti 32%, Jõhvi vallas 11,8% ja Sillamäe linnas 7,4% maakonna tehingutest. Seoses tehingute vähenemisega kahes suuremas linnas on tehingute asukoha struktuur võrreldes 2015 I poolaastaga muutunud. Jõhvi vald on suurendanud oma osatähtsust ning Narva ja Kohtla-Järve vähendanud.
Joonis 20. Ida-Viru maakonna omavalitsuste tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (%).
Mediaanhind Ida-Viru maakonnas on 2016 I poolaastal 202 €/m2, mis on 12,5% vähem kui 2015 I poolaastal. Võrreldes 2015 I poolaastaga on mediaanhinnad langenud kõikides olulisemates (arvestades tehinguaktiivsust) omavalitsustes: Sillamäe linnas 21,5%, Kiviõli linnas 18,5%, Narva linnas 14%, Jõhvi vallas 13,5% ja Kohtla-Järve linnas 4,3%. Kõrgeim on mediaanhind Narvas – 412 €/m2, mis on üle 13 korra kõrgem kui Kiviõli linnas (31 €/m2).
Ida-Viru maakonnas toimus 2016 I poolaastal 7 esmamüüki, mis on 0,8% kõikidest tehingutest maakonnas. Neist 6 müüdi Narva linnas ning 1 Narva-Jõesuus. Uute korterite mediaanhind Narva linnas on 901 €/m2, mis on üle 2 korra kõrgem, kui kõiki tehinguid arvestav mediaan.
Joonis 21. Ida-Viru maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 I poolaasta – 2016 I poolaasta (€/m2).
2.6 Aktiivsema korterituruga asulad ning korteriomandite taskukohasus
Tabelis 3 on esindatud asulad, kus on toimunud nii 2016 I poolaasta kui ka 2015 I poolaasta jooksul vähemalt 5 tehingut. Enim on tehtud tehinguid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Narvas. Suurim muutus tehingute arvus absoluutarvudes on toimunud Tallinnas Kesklinna linnaosas, kus tehti 188 tehingut vähem kui 2015 I poolaastal. Sellele vastukaaluks suurenes tehingute arv Mustamäel 131 võrra ning Haaberstis 107 võrra. Eelnev on põhjustatud suuremast uute korterite pakkumisest Mustamäel ja Haaberstis, kuid ilmselt ka taskukohasemast hinnatasemest.
Väljaspool Tallinna vähenes enim tehingute arv Kohtla-Järvel (54 tehingu võrra) ning Narvas (47 tehingu võrra).
Kõrgeim mediaanhind oli 2016 I poolaastalTallinna Kesklinna linnaosas, jõudes tasemeni 2057 €/m2, mis on 0,3% madalam kui eelmise aasta samal perioodil. Hinnatasemelt järgnesid Kristiine linnaosa Tallinnas (1689 €/m2) ja Peetri alevik Harjumaal (1684 €/m2). Peetri alevikus on enamus kortermaju arendatud viimase 10 aasta jooksul, mis tingib kõrgema mediaanhinna.
10 kõrgeima mediaanhinnaga piirkonna hulka jõudsid väljaspool Tallinna veel Tartu Kesklinna (1643 €/m2) ja Supilinna linnaosa (1532 €/m2), Harju maakonnast Uuesalu küla (1540 €/m2)ning Haabneeme alevik (1483 €/m2). Uuesalu küla puhul on oluline välja tuua, et 90% tehingutest on esmamüügid.
Kõige suurem mediaanhinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimus Ulila alevikus (107,4%), jõudes tasemeni 211 €/m2. Linnadest tõusis enim mediaanhind Põlva linnas (56,3%), saavutades taseme 422 €/m2. Tegemist ei olnud uute korterite müügist tuleneva hüppega.
Suurim langus mediaanhinnas toimus Karksi-Nuia linnas (-63,6%), kukkudes tasemeni 75 €/m2. Karksi-Nuia tehinguaktiivsus on madal, seega võivad erinevused periooditi olla suured. Antud valimis on 2016 I poolaastal madalaima mediaanhinnaga asulad Püssi linn (25 €/m2), Kiviõli linn (31 €/m2) ja Järva-Jaani alev (37 €/m2).
Tabelis 3 on välja toodud ka pinna suurus (m2), mis on võimalik osta Eesti keskmise brutopalga eest, mis Statistikaameti andmetel oli 2016 I poolaastal 1127 eurot ning 2015 I poolaastal 1046 eurot. Soovides osta korterit pinnaga 45 m2 Tallinna Kesklinnas, peab kõrvale panema 7,5 aasta palga; samas piisab Püssi linnas sama suure korteri ostmiseks 1 kuu palgast.
Tabel 3. Asulate 2015 I poolaasta ja 2016 I poolaasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind (€/m2), mediaanhinna muutus (%) ning Eesti keskmise brutokuupalga eest saadav korteriomandi pind (m2) ja selle muutus (m2).
| Omavalitsus | Tehingute arv 2015 I | Tehingute arv 2016 I | Mediaan-hind 2015 I | Mediaan-hind 2016 I | Mediaan-hinna muutus | Bruto-palga* eest saadav pind 2015 I | Bruto-palga* eest saadav pind 2016 I | Bruto-palga* eest saadava pinna muutus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| €/m2 | €/m2 | m2 | m2 | m2 | ||||
| Â Harju maakond | ||||||||
| Haabneeme alevik | 97 | 100 | 1 446 | 1 483 | 2,6% | 0,7 | 0,8 | 0,04 |
| Harku alevik | 8 | 10 | 873 | 1 231 | 41,0% | 1,2 | 0,9 | -0,28 |
| Jüri alevik | 48 | 68 | 1 251 | 1 426 | 14,0% | 0,8 | 0,8 | -0,05 |
| Kehra linn | 12 | 17 | 400 | 428 | 7,0% | 2,6 | 2,6 | 0,02 |
| Keila linn | 67 | 62 | 988 | 1 191 | 20,5% | 1,1 | 0,9 | -0,11 |
| Keila-Joa alevik | 5 | 7 | 758 | 664 | -12,4% | 1,4 | 1,7 | 0,32 |
| Klooga alevik | 23 | 9 | 362 | 442 | 22,1% | 2,9 | 2,5 | -0,34 |
| Kose alevik | 17 | 8 | 486 | 733 | 50,9% | 2,2 | 1,5 | -0,62 |
| Kose-Uuemõisa alevik | 11 | 11 | 480 | 338 | -29,6% | 2,2 | 3,3 | 1,16 |
| Kostivere alevik | 8 | 8 | 664 | 774 | 16,5% | 1,6 | 1,5 | -0,12 |
| Laagri alevik | 58 | 49 | 1 403 | 1 482 | 5,7% | 0,7 | 0,8 | 0,01 |
| Loksa linn | 21 | 17 | 213 | 194 | -9,2% | 4,9 | 5,8 | 0,92 |
| Loo alevik | 13 | 41 | 928 | 1 257 | 35,4% | 1,1 | 0,9 | -0,23 |
| Maardu linn | 122 | 113 | 772 | 826 | 7,0% | 1,4 | 1,4 | 0,01 |
| Paldiski linn | 36 | 36 | 323 | 325 | 0,8% | 3,2 | 3,5 | 0,22 |
| Peetri alevik | 96 | 62 | 1 618 | 1 684 | 4,1% | 0,6 | 0,7 | 0,02 |
| Riisipere alevik | 8 | 5 | 255 | 299 | 17,0% | 4,1 | 3,8 | -0,32 |
| Rummu alevik | 12 | 12 | 68 | 66 | -2,8% | 15,3 | 17,0 | 1,67 |
| Saku alevik | 29 | 17 | 1 074 | 991 | -7,8% | 1,0 | 1,1 | 0,16 |
| Saue linn | 18 | 28 | 1 136 | 1 219 | 7,3% | 0,9 | 0,9 | 0,00 |
| Tabasalu alevik | 17 | 25 | 1 326 | 1 394 | 5,1% | 0,8 | 0,8 | 0,02 |
| Tallinn | 3963 | 4017 | 1 448 | 1 504 | 3,8% | 0,7 | 0,7 | 0,03 |
| sh Haabersti | 371 | 478 | 1 339 | 1 391 | 3,9% | 0,8 | 0,8 | 0,03 |
| sh Kesklinn | 823 | 635 | 2 063 | 2 057 | -0,3% | 0,5 | 0,5 | 0,04 |
| sh Kristiine | 358 | 339 | 1 698 | 1 689 | -0,5% | 0,6 | 0,7 | 0,05 |
| sh Lasnamäe | 888 | 915 | 1 246 | 1 331 | 6,8% | 0,8 | 0,8 | 0,01 |
| sh Mustamäe | 623 | 754 | 1 316 | 1 434 | 9,0% | 0,8 | 0,8 | -0,01 |
| sh Nõmme | 129 | 155 | 1 327 | 1 446 | 8,9% | 0,8 | 0,8 | -0,01 |
| sh Pirita | 104 | 91 | 1 656 | 1 625 | -1,9% | 0,6 | 0,7 | 0,06 |
| sh Põhja-Tallinn | 667 | 650 | 1 395 | 1 521 | 9,0% | 0,7 | 0,7 | -0,01 |
| Viimsi alevik | 25 | 14 | 1 489 | 1 400 | -5,9% | 0,7 | 0,8 | 0,10 |
| Ämari alevik | 9 | 8 | 98 | 145 | 48,0% | 10,7 | 7,8 | -2,90 |
| Â Hiiu maakond | ||||||||
| Kärdla linn | 9 | 11 | 386 | 380 | -1,6% | 2,7 | 3,0 | 0,26 |
| Â Ida-Viru maakond | ||||||||
| Aseri alevik | 13 | 14 | 83 | 94 | 12,7% | 12,6 | 12,0 | -0,56 |
| Jõhvi linn | 75 | 95 | 231 | 191 | -17,1% | 4,5 | 5,9 | 1,36 |
| Kiviõli linn | 33 | 39 | 38 | 31 | -18,5% | 27,2 | 35,9 | 8,75 |
| Kohtla-Järve linn | 353 | 299 | 86 | 82 | -4,3% | 12,2 | 13,7 | 1,53 |
| Kohtla-Nõmme alev | 10 | 7 | 89 | 79 | -11,6% | 11,7 | 14,2 | 2,56 |
| Narva linn | 321 | 274 | 480 | 412 | -14,0% | 2,2 | 2,7 | 0,55 |
| Narva-Jõesuu linn | 17 | 20 | 898 | 600 | -33,2% | 1,2 | 1,9 | 0,71 |
| Püssi linn | 5 | 8 | 31 | 25 | -18,9% | 33,9 | 45,0 | 11,13 |
| Sillamäe linn | 71 | 63 | 317 | 249 | -21,5% | 3,3 | 4,5 | 1,23 |
|  Jõgeva maakond | ||||||||
| Jõgeva linn | 39 | 45 | 165 | 181 | 9,8% | 6,3 | 6,2 | -0,12 |
| Põltsamaa linn | 16 | 22 | 318 | 278 | -12,5% | 3,3 | 4,1 | 0,76 |
| Siimusti alevik | 5 | 6 | 97 | 94 | -3,1% | 10,8 | 12,0 | 1,21 |
|  Järva maakond | ||||||||
| Aravete alevik | 5 | 9 | 70 | 63 | -9,5% | 15,0 | 17,8 | 2,85 |
| Järva-Jaani alev | 6 | 10 | 90 | 37 | -58,8% | 11,7 | 30,6 | 18,90 |
| Paide linn | 90 | 67 | 281 | 290 | 3,0% | 3,7 | 3,9 | 0,17 |
| Roosna-Alliku alevik | 5 | 8 | 96 | 52 | -45,8% | 10,9 | 21,6 | 10,74 |
| Türi linn | 26 | 40 | 191 | 212 | 10,9% | 5,5 | 5,3 | -0,16 |
|  Lääne maakond | ||||||||
| Haapsalu linn | 71 | 99 | 495 | 484 | -2,2% | 2,1 | 2,3 | 0,22 |
| Lihula linn | 13 | 6 | 86 | 124 | 44,4% | 12,2 | 9,1 | -3,09 |
| Palivere alevik | 8 | 6 | 208 | 128 | -38,4% | 5,0 | 8,8 | 3,76 |
| Taebla alevik | 8 | 7 | 133 | 161 | 21,0% | 7,8 | 7,0 | -0,86 |
| Uuemõisa alevik | 5 | 11 | 650 | 409 | -37,1% | 1,6 | 2,8 | 1,15 |
|  Lääne-Viru maakond | ||||||||
| Haljala alevik | 9 | 11 | 260 | 294 | 13,0% | 4,0 | 3,8 | -0,19 |
| Kadrina alevik | 13 | 14 | 242 | 260 | 7,6% | 4,3 | 4,3 | 0,00 |
| Kunda linn | 34 | 49 | 83 | 87 | 5,1% | 12,6 | 12,9 | 0,32 |
| Rakke alevik | 6 | 9 | 46 | 39 | -16,1% | 22,6 | 29,0 | 6,41 |
| Rakvere linn | 103 | 106 | 553 | 544 | -1,5% | 1,9 | 2,1 | 0,18 |
| Sõmeru alevik | 8 | 6 | 318 | 418 | 31,6% | 3,3 | 2,7 | -0,60 |
| Tamsalu linn | 15 | 20 | 80 | 99 | 24,1% | 13,1 | 11,4 | -1,73 |
| Tapa linn | 48 | 49 | 112 | 100 | -10,5% | 9,4 | 11,3 | 1,91 |
| Vinni alevik | 8 | 6 | 227 | 230 | 1,4% | 4,6 | 4,9 | 0,29 |
| Väike-Maarja alevik | 9 | 6 | 120 | 128 | 6,6% | 8,7 | 8,8 | 0,09 |
|   Põlva maakond | ||||||||
| Põlva linn | 30 | 34 | 270 | 422 | 56,3% | 3,9 | 2,7 | -1,20 |
| Räpina linn | 12 | 12 | 205 | 239 | 16,8% | 5,1 | 4,7 | -0,40 |
|  Pärnu maakond | ||||||||
| Audru alevik | 6 | 10 | 388 | 376 | -3,2% | 2,7 | 3,0 | 0,30 |
| Paikuse alev | 13 | 11 | 715 | 719 | 0,5% | 1,5 | 1,6 | 0,11 |
| Pärnu linn | 339 | 339 | 844 | 937 | 11,0% | 1,2 | 1,2 | -0,04 |
| sh Kesklinn | 208 | 223 | 979 | 1 013 | 3,4% | 1,1 | 1,1 | 0,04 |
| sh Rääma | 70 | 66 | 667 | 770 | 15,3% | 1,6 | 1,5 | -0,10 |
| sh Ülejõe | 55 | 46 | 746 | 774 | 3,8% | 1,4 | 1,5 | 0,05 |
| Sauga alevik | 17 | 15 | 688 | 824 | 19,9% | 1,5 | 1,4 | -0,15 |
| Sindi linn | 11 | 17 | 374 | 472 | 26,2% | 2,8 | 2,4 | -0,41 |
| Tootsi alev | 17 | 13 | 46 | 55 | 17,8% | 22,6 | 20,7 | -1,93 |
| Vändra alev | 5 | 14 | 212 | 216 | 1,7% | 4,9 | 5,2 | 0,29 |
| Â Rapla maakond | ||||||||
| Alu alevik | 6 | 9 | 333 | 331 | -0,3% | 3,1 | 3,4 | 0,25 |
| Järvakandi alev | 12 | 7 | 59 | 87 | 47,9% | 17,8 | 13,0 | -4,84 |
| Kaiu alevik | 6 | 9 | 116 | 129 | 11,4% | 9,0 | 8,7 | -0,30 |
| Kehtna alevik | 9 | 11 | 257 | 203 | -20,7% | 4,1 | 5,5 | 1,47 |
| Kohila alev | 11 | 20 | 487 | 694 | 42,7% | 2,1 | 1,6 | -0,53 |
| Märjamaa alev | 14 | 11 | 257 | 238 | -7,4% | 4,1 | 4,7 | 0,67 |
| Rapla linn | 27 | 44 | 486 | 531 | 9,2% | 2,2 | 2,1 | -0,03 |
| Saare maakond | ||||||||
| Kuressaare linn | 85 | 88 | 660 | 704 | 6,7% | 1,6 | 1,6 | 0,01 |
| Â Tartu maakond | ||||||||
| Elva linn | 22 | 24 | 629 | 602 | -4,2% | 1,7 | 1,9 | 0,21 |
| Nõo alevik | 5 | 8 | 516 | 551 | 6,7% | 2,0 | 2,0 | 0,02 |
| Puhja alevik | 5 | 7 | 313 | 371 | 18,4% | 3,3 | 3,0 | -0,30 |
| Roiu alevik | 6 | 5 | 561 | 564 | 0,6% | 1,9 | 2,0 | 0,13 |
| Tartu linn | 769 | 727 | 1 167 | 1 220 | 4,6% | 0,9 | 0,9 | 0,03 |
| sh Annelinn | 178 | 181 | 956 | 996 | 4,2% | 1,1 | 1,1 | 0,04 |
| sh Jaamamõisa | 36 | 39 | 1 034 | 1 288 | 24,6% | 1,0 | 0,9 | -0,14 |
| sh Karlova | 127 | 83 | 1 239 | 1 286 | 3,8% | 0,8 | 0,9 | 0,03 |
| sh Kesklinna | 85 | 85 | 1 498 | 1 643 | 9,7% | 0,7 | 0,7 | -0,01 |
| sh Raadi-Kruusamäe | 48 | 35 | 1 287 | 1 123 | -12,8% | 0,8 | 1,0 | 0,19 |
| sh Ropka | 21 | 16 | 1 104 | 1 068 | -3,3% | 0,9 | 1,1 | 0,11 |
| sh Ropka tööstuse | 20 | 16 | 972 | 1 103 | 13,5% | 1,1 | 1,0 | -0,05 |
| sh Ränilinn | 14 | 18 | 1 108 | 1 094 | -1,3% | 0,9 | 1,0 | 0,09 |
| sh Supilinn | 22 | 27 | 1 387 | 1 532 | 10,5% | 0,8 | 0,7 | -0,02 |
| sh Tammelinn | 25 | 33 | 1 368 | 1 399 | 2,2% | 0,8 | 0,8 | 0,04 |
| sh Tähtvere | 24 | 34 | 1 521 | 1 451 | -4,6% | 0,7 | 0,8 | 0,09 |
| sh Vaksali | 45 | 27 | 1 347 | 1 165 | -13,5% | 0,8 | 1,0 | 0,19 |
| sh Veeriku | 28 | 28 | 1 118 | 1 158 | 3,6% | 0,9 | 1,0 | 0,04 |
| sh Ülejõe | 92 | 101 | 1 658 | 1 328 | -19,9% | 0,6 | 0,8 | 0,22 |
| Tõrvandi alevik | 6 | 6 | 889 | 969 | 9,1% | 1,2 | 1,2 | -0,01 |
| Ulila alevik | 7 | 5 | 102 | 211 | 107,4% | 10,3 | 5,4 | -4,95 |
| Vahi alevik | 11 | 12 | 1 180 | 1 232 | 4,4% | 0,9 | 0,9 | 0,03 |
| Võnnu alevik | 6 | 8 | 244 | 268 | 9,5% | 4,3 | 4,2 | -0,07 |
| Ãœlenurme alevik | 19 | 24 | 1 181 | 1 243 | 5,2% | 0,9 | 0,9 | 0,02 |
| Â Valga maakond | ||||||||
| Otepää linn | 6 | 6 | 608 | 830 | 36,4% | 1,7 | 1,4 | -0,36 |
| Tõrva linn | 11 | 15 | 130 | 126 | -3,3% | 8,1 | 9,0 | 0,92 |
| Valga linn | 70 | 75 | 93 | 109 | 17,6% | 11,2 | 10,3 | -0,94 |
| Â Viljandi maakond | ||||||||
| Karksi-Nuia linn | 10 | 9 | 206 | 75 | -63,6% | 5,1 | 15,0 | 9,93 |
| Viiratsi alevik | 10 | 8 | 309 | 450 | 45,6% | 3,4 | 2,5 | -0,88 |
| Viljandi linn | 104 | 113 | 511 | 544 | 6,5% | 2,0 | 2,1 | 0,02 |
| Võhma linn | 12 | 18 | 64 | 71 | 10,5% | 16,4 | 16,0 | -0,42 |
|  Võru maakond | ||||||||
| Võru linn | 74 | 93 | 350 | 339 | -2,9% | 3,0 | 3,3 | 0,33 |
| Väimela alevik | 6 | 9 | 127 | 180 | 41,3% | 8,2 | 6,3 | -1,95 |
*Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel.
Kokkuvõte
2016 I poolaastal tehti Eestis korteriomanditega 9966 tehingut, tehingute koguväärtus saavutas taseme 586,2 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on korteriomandite tehingute koguarv kasvanud 2,7% ning koguväärtus 1,9%. Võib väita, et korteriomandite turg on 2016 I poolaastaga maha rahunenud.
Harju maakonnas tehtud tehingud moodustavad 77,1% korteriomandite tehingute koguväärtusest Eestis. Ida-Viru maakonna osatähtsus on jätkuvalt kahanemas nii koguarvu kui ka koguväärtust silmas pidades.
Oluline on välja tuua, et tehingu osapoolte arvestuses on nii müüjate kui ka ostjate seas suurenenud juriidiliste isikute osakaal.
Tehingute mediaanhind on Eestis tõusnud 2016 I poolaastal tasemeni 1153 €/m2, mis on 5,4% kõrgem kui 2015 I poolaastal. Kõrgeim mediaanhind oli 2016 I poolaastal Tallinna Kesklinna linnaosas (2057 €/m2) ning madalaima mediaanhinnaga asula oli Püssi linn (25 €/m2). Püssi linnas peab 45 m2 korteri ostmiseks kõrvale panema ühe Eesti keskmise brutokuupalga. Tallinna Kesklinnas on sama suure korteri ostmiseks vaja koguda 7,5 aastat keskmist brutokuupalka.
Harju maakonnas toimus 54,4% (4971) kõikidest vabaturu korteriomandite tehingutest, neist 80,8% (4017) Tallinnas. Harju maakonna mediaanhind oli 2016 I poolaastal 1446 €/m2.
Tallinnas on oluliselt vähenenud Kesklinna linnaosas tehtud tehingute osakaal ning suurenenud Mustamäe ning Haabersti osatähtsus. 22,5% Tallinnas tehtud korteriomandite tehingutest moodustasid esmamüügid.
Tartu maakonnas tehti 2016 I poolaastal 1083 vabaturutehingut, mis moodustab 11,9% kõikidest vabaturu korteriomandite tehingutest Eestis. Tulenevalt tehingute vähenemisest Tartu linnas onTartu tehingute arvu osakaal kogu maakonnas tehtud tehingutest vähenenud.
Tartu maakonnas oli korteriomandite mediaanhind 2016 I poolaastal 1159 €/m2. Uusi kortereid müüdi Tartu maakonnas (sh Tartu linn) 2016 I poolaastal 252, mis on 23,6% maakonnas tehtud tehingutest.
Pärnu maakonnas toimus 2016 I poolaastal 507 vabaturu tehingut korteriomanditega.Pärnu maakonnas oli mediaanhind 770 €/m2. Uute korteritega tehtud tehingute osakaal on Pärnus madal, vaid 7%.
Ida-Viru maakonnas toimus 2016 I poolaastal vabaturu tehinguid korteriomanditega 857, mis on 9,5% vähem kui 2015 I poolaastal. Tehingud vähenesid oluliselt just suuremates omavalitsustes – Narva ja Kohtla-Järve linnas. Mediaanhind Ida-Viru maakonnas on 2016 I poolaastal 202 €/m2, mis on 12,5% vähem kui 2015 I poolaastal. Ida-Viru maakonnas toimus 2016 I poolaastalvaid 7 esmamüüki, mis on 0,8% kõikidest tehingutest maakonnas.
Kuna tehingute mediaanhinnad on tõusnud, aga tehingute koguväärtuse kasv on väiksem kui tehingute arvu kasv, siis on vähenenud kõrgema hinnatasemega tehtud tehingute osakaal. Osaliselt saab seda seletada struktuurimuutustega suurema tehinguaktiivsuse ning kõrgema hinnatasemega piirkondades. Tallinnas on vähenenud Kesklinnas tehtavate tehingute osatähtsus ning Tartu maakonnas on vähenenud Tartu linnas tehtavate tehingute osatähtsus.
Epp Rohtla, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist
